Eeva osutus veidi vanemaks
Inimeste esiema elas Aafrikas kuni 250 000 aastat tagasi
Kõik praegu Maal elavad inimesed pärinevad ühest kunagi Aafrikas elanud naisest. See hüpotees on üks sajandilõpu geneetika kuulsamaid tulemusi. Nüüd selgub, et Aafrika Eeva elas palju varem, kui siiani arvati. 1980. aastatel uuris Allan Wilsoni juhitud Berkley ülikooli teadlaste rühm 135 üle kogu maailma pärinevat naist. Taheti leida, kui palju erineb Austraalia aborigeeni, Uus-Guinea kõrgmaa elaniku, Ameerika indiaanlase, eurooplase, hiinlase ja eri Aafrika paikadest pärit inimeste geeniaine DNA üksteisest.
Tegelikult ei uuritud mitte rakutuuma DNA-d, vaid raku ühe organelli mitokondri DNA-d. Teadlased arvasid, et mitokondri DNA pärandatakse täies tükis edasi vaid emaliini pidi. See muutub ainult juhuslike mutatsioonide tõttu. Nende mutatsioonide kiirust on võimalik välja arvutada ja nõnda saab leida ka umbkaudse ajavahemiku, mille vältel need muutused toimusid.
250 000 aasta eest Aafrikast
Kui te istute ajamasinasse ja sõidate piisavalt kaugesse minevikku, siis inimesed, kes seal teile vastu tulevad, jagunevad kaheks. Nendeks, kes on iga 1999. aastal elava inimese eellased ja nendeks, kes pole mitte ühegi 1999. aastal elava inimese eellased. Kui sõita üha ajas tagasi, jõuate sellesse aega, kus elas vaid üks inimene, kes on kõigi praeguste inimeste eellane. Millal ja kus see inimene elas, Berkeley teadlased selgitada püüdsidki.
Et nemad said ajas tagasi vaadata vaid emaliine pidi, hakatigi seda esiema kutsuma Eevaks.Tulemus oli hämmastav ja erutavgi. Selgus, et mõned aafriklased on teistest aafriklastest päritolult palju kaugemad kui mistahes muu maailma inimesest.
Järelikult elas kõigi praegu maailmas elavate inimeste esiema Aafrikas. See Aafrika Eeva elas ligikaudu 150 000 kuni 250 000 aastat tagasi. Siis võtsid inimesed kätte ja läksid sealt maailma peale laiali.
Pigem Aadam kui Eeva
See muidugi ei tähenda, et varem mujal peale Aafrika moodsa inimese sugulasi ei elanud. Võis elada küll, ainult et nende järglastest ei ole märki.
Nüüd on Erika Hagelbergi juhitud Cambridge’i teadlaste rühm lõhanud Aafrika Eeva teooria jalge all paraja miini. Uurides ühe Melaneesia saarestiku väikesaare elanikke, panid nad tähele, et üks mitokondri DNA mutatsioon esineb väga paljudel eri emaliinide esindajatel. Teadlased oletavad, et mõni isalt pärit mitokondri DNA sisenes munarakku ja rekombineerus emalt pärit DNA-ga. Tööd avaldati äsja Briti Kuningliku Ühingu toimetistes.
Teadlased järeldavad, et Aafrika Eeva võis elada kaks korda rohkem aega tagasi, kui arvati. Ning et ka meestel on asja siiani puhtnaiselikuks arvatud mitokondri DNA pärandamisse.
Tuntud geneetiku Richard Dawkinsi arvates on tõenäolisem, et praegu maamunal elavate inimeste kõige hilisem ühine eellane on pigem Aadam kui Eeva. Sest naishaaremite esinemine minevikus tundub tõepärasem meeshaaremite õilmitsemisest.
