Presidendi vastuvõtt eelmisest pingevabam
Eesti eksporttoodangu lisaväärtus on väike, ja seda tuleb kompenseerida hinnatõusuga siseturul, noomib president ärimehi. Kõne alguses põrmustas Lennart Meri Venemaa välisministeeriumi etteheited. Idanaabrid olid nimelt leidnud, et viimasel autasustamisel ei läinud ordenid sugugi alati väärt inimestele.
Oma harjunud kombel kõneles president inspiratsioonitiivul ja suutis kõne 20 minuti asemel kolmveerandtunniseks venitada. Riigikogu liikme Jevgeni Tomberginaine jõudis kõne ajal juba silmagi looja lasta. Hariduse olulisusest kõneldes läks varakult valmis pandud paberipakk pisut sassi, mida Meri kommenteeris: “Näe, isegi kõnet tuleb korrigeerida.“ Vihjates presidendikantselei noortele.
Tänavune iseseisvuspäeva vastuvõtt oli varasematest pingevabam, mis osutab, et ajapikku hakkab see harjunud tavaks muutuma. Tõsi, president eelistab kutsuda vanemaid inimesi ega hooli massikultuuri esindajatest, mistõttu noored korraldasid Hollywoodis alternatiivvastuvõtu. Kus ilmselt ka ülikonnad-kleidid fantaasiarikkamad olid kui Estonias. Kuhu Tõnu Kauba oskas protokollireegleid rikkudes smokingis tulla.
Estonias oli eestlasist osavõtjaskond valdavalt tumedas. Kauni kirju suvise liblikana mõjus Rootsi suursaadik Eliisabet Borsiin Bonnier,ja maitseka kleidi oli paaritunniseks veninud kätesurumise ajaks valinud proua Helle Meri. Kuid ka Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neiveltija linnapea Jüri Mõisa, ärimees Tiit Vähi,Standardi juhatuse esimehe Enn Veskimäeabikaasade, Keskerakonna ühe juhi Siiri Oviiri ja mõnegi teise kauni daami kostüümi-kleidi kohta ei saa halba sõna öelda.
Kultuuriminister Signe Kivi oli lasknud rinnale kirjutada “Eesti” ning tuli vastuvõtule vanema poja saatel. Venemaa suursaadik Aleksei Gluhhovandis presidendile üle paki köidetud pabereid, kuid adjutant pani need kiiresti kõrvale ja nii jäigi selgusetuks, milline (halb? heaõ) sõnum paberites peitus või kas oli tegemist Venemaa presidendi kohusetäitja Vladimir Putini läkitusega.
Varem vastuvõtul silma torganud rahvarõivaste rohkus on nüüd taandunud. Välisminister Toomas Hendrik Ilvesoli koos oma saatjanna, Eesti Päevalehe turundusdirektori Evelin Int-Lambotiga valinud oma talu asukohta silmas pidades mulgi rõivad, ja ka Austria diplomaadid, kellega president Meri pikemaks (lohutavalt) juttu puhuma jäi, olid valinud kodukandi rüü.
Käepigistusspaleeri lõppedes läks presidendipaar veerandtunniks talveaeda puhkama ja vastuvõtule kutsutud publik võis keha karastada. Pakuti kombekalt valget ja punast veini, ei midagi kangemat (enne oli president kõnes meenutanud mõne osa Eesti rahva elujärje iseloomustamiseks seda, et kallimad veinid on poes koguni 14 000 krooni). Rikkalik oli võileivavalik – sinki, juust, mereande, pitsat ja mida iganes. “Ajakirjanduses puhkenud õhin võileibade ümber pani rohkemat ootama, kuid tegelikult oleks iga perenaine nendega hakkama saanud. Haruldasemad olid vahest juustuvõileivad aedmaasikatega,” tunnistab Õhtulehele üks kutsutuist ja meenutab: “Sirje Endre sünnipäeval olid paremad võileivad.”
Ent vastuvõtule tullakse ka tantsima. Kui oli kuulatud Ridala põhikooli lastekoori kaunis esinemine, lõi Pärnu linnaorkester maestro Peeter Sauli taktikepi all klassikalised tantsuviisid valla ja kadetid kiirustasid eeskuju andes põrandale.
Varsti ei olnud enam seal ruumigi suuremaid poognaid võtta.
Õhtu lõppedes läks pidu väiksemate seltskondadega edasi. Presidendipaariga sõitis Viimsi Armuneemele mitukümmend inimest põhjalikumat juttu puhuma ja aega veetma.
Tõnis ERILAID
