SLÕL: “Kurb, et meile satub iga päev ka imikuid.”
Valges kitlis peaarst Merike Martinson kiikab lastehaigla traumapunkti. Kuigi kell on alles kaks päeval, on sealt juba 31 hädalist läbi käinud. Viis koljuluumurdu, klaasi kukkumine jne.
“Kurb on see, et meile satub iga päev ka imikuid. Emad jätavad beebid hooleta ja nad kukuvad küll mähkimislaualt, küll keeravad end voodist alla,” teab Martinson. Haigla peaarstina ei jaksa ta iga haiguslooga kursis olla, kuid teab iga osakonna rõõmusid-muresid peast. Peale haiguste jagub ka koosolekuid, komisjone, kohtumisi. Mõnikord tuleb ära kuulata mõne arsti või õe mured.
Merike Martinsoni eriala on intensiivraviarst. See osakond on ka esimene koht, kuhu ta igal hommikul sisse vaatab. “See on meie haigla süda,” seletab Martinson ja uurib enneaegset imikut. Väike rindkere liigub hingamistaktis, silmad on kinni. Poisiraasul pole kulme ollagi, nina on näpuotsa suurune. Lastehaigla intensiivravipalatis juhtmerägastikus ja piiksuvate aparaatide vahel kuvöösis pikutab vesimadratsil 29nädalaselt sündinud päkapikumõõtu inimhakatis. Pea apelsinisuurune, sõrmed sentimeetripikkused.
Ema pole last veel näinud, sest keisrilõike abil ilmale tulnud enneaegne vastsündinu toodi sünnitusmajast kohe lastehaiglasse. Beebit jälgivad mitmed aparaadid ja neid omakorda õde. Ruumis räägitakse sosinal. Aparaatide piiksumine annab märku elust.
Peale selle beebi on osakonnas viis enneaegset vastsündinut, kes kõik magavad soojadel vesimadratsitel.
Üleeile õhtul Estonias peetud heategevuskontsert tõi lastehaiglale üle 300 000 krooni. Raha läheb vähihaigetele lastele narkoosiaparaadi ostmiseks.
Lastehaigla kõige vaiksem osakond asub viiendal korrusel ning selle kümmekond vähihaiget last ei tuuselda mööda koridori ega kilka. Lapsed lebavad vastremonditud palatites ning vaatavad televiisorit. Ühes palatis on aga pime. Ajuvähi tõttu nägemise kaotanud tüdruk on teki all.
“Siin osakonnas ei ole keskmisi tundeid - on kas kurbus või tohutu rõõm. See tunne, kui kunagised patsiendid tulevad oma tervete lastega meile külla, on rõõmude rõõm,” räägib onkoloog Karin Orgulas.
Praegu, jõulude eel, käib haiglas jõuluvana. Peaarsti kodus punase kuuega meest aga enam ei oodata. Martinsoni tütar on juba täiskasvanu ja praegu kõrvalmajas - Mustamäe haiglas interniks. Ka tütrest on arst saamas.
Haigla rajab võõrutusraviosakonda
Lastehaigla peaarsti Merike Martinsoni üks praegusi eesmärke on valmis saada maja teise tiiba eraldi sissekäiguga narkosõltlaste võõrutusraviosakond. “Iga heroiinisüstija on haige ja vajab ravi.”
Peaarst teab 12aastast heroiinisõltlast tüdrukut. Ta ei ole ainus. Nüüd ja kohe vajaksid Tallinnas vähemalt sada last võõrutusravi. “Aga ükski lapsevanem ei taha, et tema gripihaige lapsega samas ruumis on narkomaan. Selleks peamegi avama eraldi sektsiooni,” räägib Martinson. Osakonna maksumuseks on kokku arvutatud umbes 4 miljonit krooni. Linn on lubanud anda 2,5 miljonit.
Tänavu oli lastehaiglal 90miljoniline eelarve, millest ravimitele läheb 12 miljonit. Järgmisel aastal lisandub ravimitele viieprotsendine käibemaks. Haiglale tähendab see rahakaotust miljoni võrra.
Kristi Vainküla
