Kaks järgmist nädalat kannab ta, hambad ristis, kuulikindlat vesti. "Ma olin nagu kast. Ei saanud üldse liibuvat kleiti selga panna, ainult kostüümi."

Rauakolakatest kubiseva kuulikindla vesti ostis Aunaste Tallinnas juba aasta varem. Tellimuse täitja küsis veel üle, kas tavapärasest väiksemad mõõdud on ikka õiged ja tellijaks tõepoolest naisterahvas.

Aunaste sõnul teeb tema elu maapealseks põrguks lihane vend Robert Käsper. "Ta ähvardas maha lasta nii minu kui mu lapsed. Sama revolvriga ähvardas Käsper maha lasta ka mu advokaadi."

Üleni punasesse rõivastunud 37aastane naine näeb välja nagu ületöötanud äri-barbi.

Kevadel viibis Aunaste närvivapustuse tõttu poolteist nädalat ravil. Naise sõnul minetas tema teismeline tütar peremurede pärast käimisoskuse ja peab nüüd kasutama ratastooli.

Pole ema, pole meest, pole kodu

Ly Aunaste ei julge enam oma ema Vilja Käsperiga suhelda, sest too hoiab tülis venna poole.

Ly abielu Tiit Aunastega purunes. Lahutus käib kohtu kaudu, sest mees nõuab kopsakat valuraha.

Kroonika seostas Ly Aunastet juba tükk aega tagasi kütuseärimees Aivar Riisaluga. Tegelikult elab Riisalu endiselt koos kantrilaulja Leila Milleriga. Hirmunud Ly Aunaste vahetab aga ettevaatuse mõttes autosid ja ööbimiskohti.

Ta pole enam firmaomanik, vaid töövõtja enda kätega loodud ettevõttes. Ei tea aga, kellena seal töötab. "Mõelge parem ametinimetus ise välja!"

Avita kirjastamisäri kontrollivad Riisalu ja ühel Kariibi mere saarel registreeritud maksuvaba firma Mundo Enterprises. Viimast esindab advokaat Marti Hääl, Riisalu äripartneri Heiti Hääle vend.

Kõige tipuks nõuab maksuamet miljoneid.

Kasumlikud kordustrükid

Veel kolm aastat tagasi oli kõik vastupidi. Ajakiri Anne tutvustas siis kelmikat ärinaist Ly Aunastet, kes nimetas dokumente muusika järgi, mille taustal neid koostas. Näiteks Schönbergi bilanss või Weberi kassavoog.

Avital õnnestus erastada soodsalt kirjastus ja trükikoda BIT, mille vara koosnes kolmest keskaegsest kivimajast Tallinna vanalinnas ning ladudest Ülemiste järve lähedal.

Vanalinna majades tehti kõva remont. Kirjastus ostis oma reprokeskuse. Soetas kalleid arvuteid. Ly Aunaste ostis 700 000 krooni eest Ääsmäe mõisa Harjumaal.

Õpikuäri õitses. Avita trükkis imeodavalt Lätis ja Leedus. Sai paberit laenuks. Autorite sekka kuulusid tänane peaminister Mart Laar ja haridusminister Tõnis Lukas. Peagi räägiti Avitast kui õpikumüügi liidrist.

"Kõige lihtsam on välja anda kordustrükke. Siis ei ole enam vaja mingeid autoreid, kujundajaid, toimetajaid. Ütled vaid trükikojale, millal kui palju raamatuid vajad, ja papp jookseb. Naersime, et vajame neljandat kätt vaid kaardimänguks," meenutab Robert Käsper, kes töötas Avitas tegevdirektorina. Ta oli ühistu Avita liikmete nimekirjas nagu ka õest firmajuht Ly ja tolle abikaasast tehnikadirektor Tiit.

See oli Aunaste-pere kuldaeg.

"Mina pole tappa ähvardanud!"

"Robert on üldse kõige lähedasem inimene, talle usaldan kõik viimseni," tunnistas Ly märtsis 1997 ajakirjas Anne.

Kaks aastat hiljem muutus vend verivaenlaseks. Kohtumisel ajakirjanikega tutvustab õde paberit, mis kirjeldab Robert Käsperit sõnadega "viinaravi", "alkoholijoobes" ja "vägivaldne inimene".

Nõukogude armees luurajaks koolitatud Käsper on kaitseliitlane. Kuulus Keskerakonda. Praegu tegeleb ta Põhja-Tallinna valitsuses kodanike kaebustega.

Õe ja venna tüli algas raha pärast. Käsper süüdistas õde mõttetus kulutamises. "Kuule, Ly, sul käib kõik Avitast läbi! Isegi koduse peldikupaberi võid firma arvele panna." Vastu kuulis vaid süüdistusi, et ta olla korduvalt firma kassast raha varastanud. Seda uurib praegu kriminaalpolitsei.

Käsper sai hundipassi.

Vend nõudis Avita edendamise eest 3­5 miljonit krooni lahkumishüvitust. Õde saatis venna pikalt. Ise peab Ly end Roberti elupäästjaks. Andis tööd, kui piiritusega kaubelnud vend oli end 90ndate keskel põhja joonud ja pääses joomakirest vaid ampulli abil.

"Mul oli valida venna ja firma vahel. Loomulikult valisin firma. Mitte kunagi enam ei võta ma lähisugulasi tööle!" kinnitab Ly Aunaste.

Nüüd nõuab vend õelt kohtu kaudu tööle ennistamist ning Avita liikmeks taastamist. "Kuni firma kasvas, rääkis Ly, et kõik on meie. Kui asi jooksma hakkas, ütles ta, et kõik on tema." Ühistu liikmete nimekirja pidas Ly.

Robert Käsper räägib, et pole kunagi ähvardanud oma õde ega kedagi teist maha lasta. "Ma olen mõelnud sellest tuhat korda, aga tänapäeval aetakse asju kohtus. Mina tahan vaid õiglust!"

Käsper marssis septembris 1999 tulivihasena Eesti Päevalehe toimetusse. Rääkis ajakirjanikule jahmatava loo oma endisest töökohast. Järgnes rida artikleid, et Avita kantis 24 miljoni krooni suuruse kasumi trükikulude nime all Bahama olematule firmale.

Asja korjas üles maksuamet. Inspektorid selgitasid välja, et Päevaleht eksis. 24 miljoni kroonist kasumit polnud olemas. Tegemist oli vaid kolme miljoni krooniga, mida liigutati kaheksa korda ühelt arvelt teisele. Nii tillitas Avita juhtkond erastamisagentuuri

Maksuamet sai siit võimaluse Avita hammaste vahele võtta. Ta nõuab kokku 7,3 miljonit krooni tulumaksu ja viivist.

Avita vaidlustas ettekirjutuse. Asja menetleb Tallinna halduskohus.

"Kallis mees, ma ei vaja sind enam"

Pärast venna minemakihutamist purunes Ly Aunaste abielu.

Kunagi Gustav Adolfi gümnaasiumis eesti keelt õpetanud naise esimene abikaasa Andres Rammo oli vene ajal remondilukksepp.

1991 abiellus Ly Tiit Aunastega, teletäht Maire Aunaste endise mehega. Keemikuharidusega Tiit oli kraadi võrra vingem tegelane. Ta tegi 80ndate lõpus koos Urmas Alenderi ja Igor Garðnekiga bändi Data. Suhtles loomeringkondadega, tundis hästi tehnikat.

1997 tegi mees ettepaneku lahku kolida. Siis leiti teineteist jälle. Ly ja Tiit veetsid aastavahetuse Tansaanias ja käisid Ameerikas raamatumessil.

Kuni naine ütles, et kooselu viskab täitsa üle.

Peagi leidis Tiit oma bensiini- ja krediitkaardid suletuna. Naine koondas tema koha. Kui varem oli mehele kuulunud tema arvates 31 protsenti firmast, siis nüüd näitas naine talle trääsa. Mehele jäi korter Gonsiori tänaval, aga selle ostmiseks võetud laenu peab ta ise kinni maksma.

Erinevalt tänapäeva Eesti rikastest puudus Aunastetel abieluvara leping, millega jaotatakse vara lahutuse korral. Nende abiellumise ajal 1991 selliseid kokkuleppeid veel ei sõlmitud ja hiljem nad seda ka ei teinud.

Asi jõudis kohtusse.

Uus kompanjon Riisalu

Tiit leidis tööd konkureerivas õpikukirjastuses Koolibri. Ly Aunaste sõbrunes kütuseärimees Aivar Riisaluga.

Algul kurtis naine vennale, et Riisalu käitub nagu tola. Robert Käsper tegi talle aga selgeks, et pullivennana tuntud Riisalu on tõsine tegija. Osaleb paarikümne firma juhtimises. Tunneb tähtsaid tegelasi.

See oli juba midagi.

Peagi õhkas Ly õnnelikult, et Riisalu kutsus teda lõunale. Siis kirjutas neist Kroonika. Kuluaarides lõõbiti juba, et Riisalu on rikka uue pruudi leidnud.

Päris nii see ei olnud. Riisalust sai küll Avita pealik, aga alles pärast värske raha paigutamist firmasse.

"Riisalule tuli teha kõigepealt väike instrueerimine, mis on raamat," meenutab Ly Aunaste.

Vara kanditakse teise firmasse

Tootjate Ühistu Avita läks sundlikvideerimisele, et jama jalust ära saada. Kui Robert Käsperil ja Tiit Aunastel õnnestubki kohtu kaudu tükike firmast omale saada, ootab neid ees puupaljas ettevõte.

TÜ asemele moodustati OÜ Kirjastus Avita. Kuid ka selle saatus polnud õnnelik. OÜ jäi maksuametile vahele. Praegu käib äri hoopis kolmanda firma, aktsiaseltsi BIT kaudu. Selle käes on Avita kaubamärk. BITi kamandab Riisalu.

Aga äri ei lokka enam nagu vanasti. Õpikute tellimused vähenevad. Varasemad raamatud on nii hea kvaliteediga, et koolid ei vaja massiliselt kordustrükke. Turule siginevad konkurendid. Õpikute tiraaþid on ilukirjandusest mitu korda suuremad, nende väljaandmine kasulikum.

Avita vanalinna majad on liiga kallilt üles vuntsitud. Nende kontoriteks müümine eeldaks uut remonti ja palju raha. Tõenäoliselt ootab kirjastust ees liitumine mõne konkurendiga või müük välismaalastele.

Maksuamet ajab Lätis jälgi

Kui Ekspress Avita vastu huvi tundma hakkas, elavnes ka maksuamet. Juba on kontrollitud Läti trükikodade ja Eesti kirjastuste tehinguid. Mõned Avitaga seotud inimesed on saanud jälle kutse ülekuulamisele seoses firmas lokanud ümbrikupalkadega. Korra on neid juba üle kuulatud.

Osa palgast tuli maksuvabast firmast Publishers, mida Avita töötajad kutsusid hellitusnimega "Bermuuda".

Robert Käsper mäletab, et tõi kord Tartust 300 000 krooni sularaha (koolid maksid sulas). Rahapatakad seisid hiljem töö juures kapis.

See andis vennale võimaluse õde manitseda: ""Mis sa räägid, et palgapäev on jõle hea! Ise võtad kapist kogu aeg raha!"

Ekspressi valduses on arvutifailid, mis kajastavad Avita töötajate tegelikke palku aastate lõikes.

Ly Aunaste nimetab kogu musta kassa temaatikat oma abikaasa ja venna väljamõeldiseks. Nimelt üritas Tiit Aunaste saamatajäänud ümbrikupalka töövaidluskomisjoni kaudu välja nõuda. Ebaõnnestunult, sest teda ei usutud.

Ekspressiga kohtunud Avita inimeste sõnul maksti aga neile mustalt palka aastast aastasse.

Kes tõmbas naha üle kõrvade?

Kindel on, et Robert Käsper ja Tiit Aunaste on 2-3 miljonit krooni aastas sisse toovast firmast minema kihutatud.

Paberite järgi ei kuulu Avita enam Ly Aunastele, kuid ta käitub endiselt nagu omanik. Kas Aivar Riisalu on talle koti pähe tõmmanud või mitte, jääb segaseks. "Me ei saa vastata küsimusele, kes on Avita tegelik omanik," ütlevad mõlemad.

Ly Aunaste ja Avita kohtuasjades on toimunud juba 15 kohtuistungit. Jaanuaris-veebruaris ootavad ees järgmised kolm. Lõppu pole näha.

Kogu lugu on paisunud uskumatuks nagu Venezuela seebiseriaalid. Üks osalistest nimetab kogu kremplit "hambaraviks tagumiku kaudu".

Ly Aunaste julges nädala alguses jälle kuulivestita käia. Aivar Riisalu aga tunnistab, et Robert Käsper (tema naise koolivend) on ähvardanud ka teda maha lasta. "Leila tuli klassi kokkutulekult ja ütles, et kuulis, et ma elavat veel vaid kaks kuud. Siis pidi üks tüüp vangist välja tulema ja tellimustöö ära tegema."

Robert Käsperile meenub aga, et ta sai hiljuti mobiiltelefonile lühisõnumi: "Sulle on reserveeritud pilet allveelaevale Kursk."

Kes on kes kurbloos?

Ly Aunaste (37)

TÜ Avita asutaja ja liige (1988-1999)

OÜ Kirjastus Avita asutaja ja omanik (1997-1999)

Nõuab kohtus OÜ Kirjastus Avitale tehtud 7,3 miljoni kroonise maksunõude tühistamist

Robert Käsper (39)

Ly Aunaste vend

TÜ Avita tegevdirektor (1995-1998) ja väidetav liige

Nõuab kohtus tööle ennistamist ja liikmeks taastamiseks

Tiit Aunaste (42)

Ly Aunaste abikaasa

TÜ Avita tehnikadirektor (1992-1999) ja väidetav liige

Nõuab kohtus lahutust ja vara jagamist

Aivar Riisalu (39)

Ly Aunaste sõber

Avita äri üle võtnud AS BITi finantsdirektor ja juhatuse esimees

Avita

Eesti suuruselt teine õpikute kirjastus. Avaldanud üle 500 teose eesti ja vene keeles. Peakorter Tallinnas, esindused Tartus, Pärnus ja Jõhvis. 55 töötajat

Käive 1999 - 45 miljonit krooni

Kasum 1999 - 0,8 miljonit krooni

Praegu käib enamik ärist endise tütarfirma BIT kaudu

Avita jääb maksuametile vahele

AS Biti erastamisel võttis TÜ Avita suure investeerimiskohustuse. Tal puudus aga selle täitmiseks raha. Erastamisagentuur nõustus investeeringuna käsitlema õpikute autoriõiguste ostmist. Õigusi võib võtta kaubana, sest neid saab osta ja müüa. Aunastel oli tehingut lihtne korraldada. TÜ Avita ostis kirjastusõigused tema teise firma OÜ Kirjastus Avita käest.

Finantspool jäi aga nõrgaks. Kuna raha oli parajasti vaid kolm miljonit krooni, liigutati seda summat paari nädala jooksul kokku kaheksa korda. Jälgede segamiseks käis raha Bahamal registreeritud Publishers Groupi kaudu. Et kogu skeem lõpuks nulli jääks, kandis OÜ Kirjastus Avita Publishersile antud "laenu" lootusetuna maha.

Maksuamet aga väidab, et laenu ei ole tegelikult tagasi küsitud, ning nõuab kokku 7,3 miljonit krooni tulumaksu ja viivist.

Avita maksis Laarile ja Savisaarele erinevalt

Endine Avita tegevdirektor Robert Käsper vannub, et peaminister Mart Laar sai 5. klassi ajalooõpiku eest ümbrikupalka. "Me maksime talle mustalt. Kindlasti maksime. Ta ise ütles veel, et ei taha maksuametiga jännata," räägib ta.

Hinnatud autorina teenis Laar 12 protsenti kaanehinnast. Eesti- ja venekeelse õpiku kogutiraazh oli 20 000. See teeb Laari ja tema kahe kaasautori "hinnaks"

173 000 krooni.

Käsperil ei ole Laari musta palga kohta tõendeid, kuid ta on käinud oma juttu ka maksuametis rääkimas.

Keskerakonna tollase liikmena meelitas Käsper Avita autoriks ka oma parteibossi Edgar Savisaare. Raamatu "Usun Eestisse" avanss oli 50 000 krooni. Kuna käsikirja ei laekunud, nõudis Avita raha advokaadi vahendusel Savisaarelt tagasi.

Seejärel esitas Keskerakond riigikogus Avita ja õpikute kirjastamise kohta järelepärimise haridusminister Tõnis Lukasele, peaministri sõbrale ja Avita autorile.

Sulev Vedler

Tarmo Vahter


Laar: jama jutt!

Peaminister Mart Laar on alati deklareerinud kõik oma tulud, kaasa arvatud kirjastustelt saadud honorarid, oma tuludeklaratsioonis. 1997. aastal ilmunud ajalooõpiku eest saatis Avita Laarile tõendid tulumaksu ülekandmise kohta. Need esitas Laar ka maksuametile. Peaminister kinnitab, et Avitast saadud honorar 5. klassi ajalooõpiku eest ei olnud kaugeltki nii suur.

Mart Laar ei ole mitte kunagi mitte kellelegi mitte mingitel tingimustel öelnud, et soosib ebaseaduslikku tegevust, rääkimata soovist maksuametiga mitte tegemist teha. Mart Laar on täiendavalt lasknud kontrollida neid andmeid maksuametist ning Avitast.

Priit Põiklik, valitsuse pressinõunik

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid