SLÕL: Harku valda ähvardavad miljonihagid
Pärast Dvigateli pioneeri-laagri erastamist, kuhu Vladimir Mukasei on koos oma perega rajanud suvise puhkevõimalusi pakkuva WAM Lastevabariigi, eraldas Harku vallavalitsus 1993. aasta aprillis laagri juurde kuuluva maa-ala. Kokku 13,34 hektarit, mille suurust kinnitas ka vallavanem Sulev Roos oma otsusega.
Maatüki sellist suurust kinnitas Sulev Roos ka aasta hiljem 24. septembril 1994, esitades notarile õiendi, et kõnealusele maale ei ole tehtud tagastamise ega asendamise korraldust.
Kummaline on aga see, et täpselt samal päeval andis vallavanem korralduse, millega otsustati osa maad ehk 2,1 hektarit tagastada õigusjärgluse alusel. Sealt alates algaski segadus kogu selle maa ümber.
Korraldusi nagu Vändrast saelaudu
Aprillis 1995 oli 13,34 hektarist jäänud vallale alles vaid 8,76 hektarit, mis määratleti puhkekompleksi teenindamiseks vajaliku maana. Sama aasta juulis kasvas maalapi suurus vallavalitsuse määrusega 8,99 hektarile.
Eri korraldusi tuli ridamisi, näiteks detsembris 1997 jäi vaidlusalune maatükk jälle väiksemaks, seekord 0,26 hektari võrra. Kuni jaanuaris 1999 otsustas vallavalitsus tühistada kõik oma eelmised määrused puhkekompleksi maa suuruse kohta, jättes selle üldse määratlemata.
Septembris 1999 pakkus vallavalitsuse maakorraldaja puhkekompleksi maaks vaid 7,5 hektarit. Selleks ajaks oli vallavalitsus teinud algsest 13,4 hektari suurusest maa-tükist juba kümmekond lõiget õigusjärgsete omanike kasuks.
Novembris 2000 asus vald jällegi uuele seisukohale, tühistades nüüd ka oma kõige varasema, aprillis 1993 tehtud otsuse 13,4 hektari eraldamise kohta. Sulev Roos tunnistas oma korralduses, et vallavalitsus on puhkekompleksile maad eraldades rikkunud mitmeid seadusi.
Asja sekkub maavalitsus
Läinud aasta veebruaris algatas Harju maavanem Orm Valtson järelevalvemenetluse, et kontrollida, kas vaidlusalust maad puudutavad Harku vallavalitsuse korraldused ja määrused on seadusega kooskõlas. Üks menetluse algatamise ajendeid oli ka asjaolu, et esimese ja teise astme kohtud olid teinud juba mitu otsust, mida vallavalitsus keeldus täitmast.
Et Harku vald ei allunud maavalitsusest tulnud korraldustele, esitas Harju maavanem 2000. aasta suvel Harju maakohtusse kolm protesti, asudes sel teel taotlema Harku vallavalitsuse määruse seadusega vastavusse viimist.
Vallavalitsus ei täida kohtuotsuseid
Ka Mukasei on esitanud kohtule kümmekond avaldust, vaidlustades nendega Harku vallavanema eri korraldusi. Üks avaldusi, mis puudutas 0,4 hektarilist maatükki, sai kohtus lahenduse läinud aasta aprillis: Harju maakohus tühistas vallavalitsuse korralduse. Mis kõige kummalisem, Harku vallavalitsus oli juba enne kohtuotsuse tegemist tunnistanud, et ta on Mukaseiga nõus ja valla korraldus on ebaseaduslik. Sellest hoolimata pole vald endise olukorra taastamiseks midagi teinud. Kohtuotsus küll on, kuid Mukaseil pole sellest abi.
Enne seda jõustus veel üks kohtuotsus, seekord Tallinna ringkonnakohtu oma, mis samuti tunnistas Harku vallavalitsuse otsused seadusevastaseks. Ehkki seekord polnud vald otsusega nõus, jättis riigikohus ringkonnaotsuse jõusse. Kuid ka antud juhul, kohtuotsusest hoolimata, pole vald selle täitmiseks midagi teinud.
Vallavanem pühib käed puhtaks
Harku vallavanem Sulev Roos väitis, et kogu selles vaidluses on vallavalitsus pigem kõrvalseisja. “See pole meie sõda, vaid Mukasei ja endiste omanike sõda,” leidis ta, ehkki just tema enda korraldused on olnud kohtuvaidluste algatamise põhjus.
Roos lisas siiski, et kohtuotsuste täitmise eest pole ka Harku vallal pääsu. “Kui kohus otsustab, et peame oma otsused ümber tegema, siis me seda ka teeme,” sõnas vallavanem. “Kogu probleem on maareformi tõlgendamises - kas eelistada maa tagastamist või erastamist. Mukasei ei saanud ju hoonete otsmisega automaatselt ka maa omanikuks. Harju maavalitsus on küll asunud Mukasei poolele, kuid minu arvates pole maavalitsus selles asjas erapooletu.”
Harju maavanem Orm Valtson on risti vastupidisel seisukohal. Nagu kohuski. “Kui kohus on otsustanud, siis tuleb seda otsust ka täita,” kinnitab Valtson.
“Ja kui kohtuotsust ei täideta, saab pöörduda täitevameti poole, kes kohtuotsuse täitmisele pöörab. Vajalikud mõjutusvahendid on täitevametil olemas, näiteks saab ta määrata ametiisikule kohtuotsuse mittetäitmise eest kuni 100 000 krooni trahvi. Kui ikka vallavanem peab selle omast taskust kinni maksma, küll ta siis hakkab mõtlema.”
Orm Valtson möönis, et Harku vallas võib tegu olla puht eestlasliku vägikaika-veoga ning et asi võib olla eelistustes: kas tähtsam on üksikisiku ehk Mukasei kui maa erastamist taotleja huvi või üld- ehk maa tagastamist taotlevate õigusjärgsete omanike huvid.
Sulev Roos viitas sellele, et segadust on põhjustanud ka muutunud maareform - algul tuli eelistada õigusjärgseid omanikke, siis jälle maa erastajaid.
Vladimir Mukasei esindaja, vandeadvokaat Aivar Pilv imestab siiani, kuidas saab Harku vald järjest vastu võtta üksteisele vastukäivaid akte, öeldes, et eelmine akt oli vale.
“Omavalitsus peab vastutama oma tegude eest,” on Pilv veendunud oma õigsuses. “Ega see pole nagu pruudile kirja kirjutamine - kord armastab, kord jälle ei armasta. Harku vald peab taastama vaidluse eelse olukorra, kuid ta eirab jätkuvalt kohtuotsuseid.”
Mukasei palvel on Rime Kinnisvara hinnanud nende kruntide väärtuse, mille erastamise õigus on temalt Harku vallavalitsuse väärate otsuste alusel ära võetud. Aastaid turul tegutsenud kinnisvarafirma arvates on see summa aukartustäratav - 5,5 miljonit krooni.
WAM Lastevabariigi omanikuna pole Vladimir Mukasei veel otsustanud, kas ta alustab kunagi selle hinnangu alusel ka kohtuprotsesse, nõudes Harku vallalt talle tekitanud kahju hüvitamist. Igatahes pole ta siiani seda välistanud.
Tema esindaja Aivar Pilve arvates on kahjunõuetest küll veel vara rääkida, seda enam, et paljud kohtuvaidlused on alles pooleli.
Mukasei on aga siiani sõjakalt häälestatud: “Ma ei ole Harku vallast saanud juba alates 1997. aastast alates konkreetset vastust oma korduvatele maa erastamise taotlustele. Olen veendunud, et Harku vald võib minu nõuete tõttu pankrotiohtu sattuda, kuid kahjuks ei kannata selle läbi seadust korduvalt rikkunud ametnikud, vaid maksumaksjad ja lapsed, kellele me pakume võimalust siin oma suve veeta.”
Peeter Raidla
