Gerli Padar võttis meheks Aki Padari
Möödunud aasta 6. oktoobril Tallinnas laevaterminali piletijärjekorras tutvunud ning jõulude ajal kihlunud Gerli Padar, 21, ja Aki Harjanne, 25, heitsid teisipäeval ühte. "Algul oli plaan, et lihtsalt registreerime ja oleme vaid kahekesi. Aga siis läks kõik iseenesest täppi," räägib Gerli, "otsustasime pulmapeo kasuks.”
Aki ja Gerli elasid pulmadeni jäänud päevad nagu paradiisis. Nende meeli ei tumestanud isegi see, et paar päeva enne pulmi Rakvere turuplatsil nende autole sisse sõideti ja uks rikuti. Pruutkimp jäi samuti õigel ajal tellimata - mis sest! Pulmapäeva eelõhtul niitsid Aki ja Gerli üheskoos hoopis muru ja pidasid väikest grilliõhtut.
Pulmapidu peeti sel teisipäeval kahes riigis - Soomes ja Eestis. Kõigepealt siirdusid pulmalised Soome peigmehe kodukohta Sammattisse, mis asub Helsingist 70 kilomeetri kaugusel. Sel ajal, kui Gerli ja tema ema võileibu valmistasid, kihutas Aki Helsingi sadamasse teistele külalistele vastu. Laev aga hilines ning peiul ei jäänud muud üle, kui gaasipedaal põhja vajutada, et naiste kiljumise saatel õigeks ajaks Sammattisse jõuda.
Väiksesse Sammatti luteri kirikusse jõudes selgus, et peaukse juures käisid värvimistööd ning töömehed ei teadnud laulatusest midagi. Orelimängijatki polnud. Aki ema kõndis, hoides kahe käega peast kinni, ringi ja ei lasknud sellest enne lahti, kui organisti leidis. 20 minutit enne tseremoonia algust oligi orelimängija kohal - jäi vaid üle kiiruga kokku leppida, mida ja millal mängida.
Tseremoonia oli ülipidulik. Gerli sugulased istusid altarist vasakul, Aki omad paremal pool. Tanel Padar andis õe Gerli peiule üle. "Astusime mööda vahekäiku ja Tanel muudkui sosistas iga natukese aja tagant, et kõnnime aeglasemalt, kõnnime veel aeglasemalt..." itsitab Gerli. Aki seisis altari juures. Tanel kummardas, kummardas ka Aki ning noorpaar pöördus kirikuõpetaja poole. Kirikhärra oli enne laulatust öelnud, et pole kümme aastat nii ilusat noorpaari näinud.
"Kõik nutsid!"
"Tseremoonia ajal kõik nutsid, aga mitte meie. Sest filmiti. Kirikuõpetaja küsimuse peale vastas Aki eriti jämeda häälega: "Tahdon." Ütlesin ka tahdon ja siis pidime musitama," kirjeldab Gerli jah-sõna andmist altari ees.
Pildistamise ajal tibas veidi vihma, kirikuõpetaja sõnul pidavat see sümboliseerima viljakust. "Siis istusime valgesse limusiini. Tanel oli pisarad pühkinud ja hakkas sihukeseks orgunnijaks, et täitsa lõpp! Muudkui avas ðampanjapudeleid ja jälgis, et kõigil jooki jätkuks," meenutab pruut.
Laevani aga jäi veel poolteist tundi ning paljudel oli kõht tühi. Nii peatus valge limusiin McDonald´si ees. Pruutpaari sisenedes pidid einestajatel äärepealt imestusest hamburgerid kurku kinni jääma. "Tanel hakkas "Saaremaa valssi" laulma ja nii tantsisimegi pulmavalsi McDonald´sis maha..." ütleb Gerli.
"Mehed, kus on õnged?"
Pulmapidu peeti maha Käsmus mereäärses majas. Noormeestest pidulised tegid kiiresti grillahju, mille Aki oli mõne päeva eest ehitanud, tule ja pidu võis alata. Gerli vanaema ja tädi sättisid lauale sööki-jooki. Kahekordset vahukooretorti kattis keraamiline kuju, mis sümboliseeris noorpaari. Aki ja Gerli kavatsevad selle oma lastele pärandada.
Tähelepanuväärse kingituse tegi peigmehele ämm, Gerli ja Taneli ema Dagmar andis peiule pisikese rauasae, et Akil oleks, millega põdrasarved maha võtta.
"Ei mäletagi enam, mis võis kell olla, kui rõdult lillekimbu üle õla alla viskasin," vihjab Gerli läänelikule kombele. "Kõik peokülalised olid küll vallalised, aga keegi naistest ei tahtnud kimpu kinni püüda! Ja üllatus, üllatus, kelle ette see kukkus!" Gerli vaikib paljutähendavalt ja pahvatab siis: "Inese!"
Vastu varahommikut ütles noorpaar pidulistele head ööd ning süütas kaminasse tule. "Ja siis - teadagi mis..."
Kell viis hommikul tõi vastse abielumehe ja -naise taevast tagasi koputus uksele: "Mehed, kus on õnged? Lähme kalale!" Kutsujaks Tanel Padar, kes lubas sööda muretsemise eest ise hoolt kanda. Suur oli pulmaliste üllatus, nähes hommikul viljapuude alla tekkinud ülesküntud uudismaad.
Verni Leivak
