Sajandi kutsehaigus murrab mugavaid ja muretsejaid
“Te võite minna Kõppu majakavahiks, varsti on teil stress kallal niikuinii, üksindusest näiteks,” alustab psühholoogiaprofessor Mare Teichmann oma uut koolitusprogrammi “Stressorid tööl ja nende mõju tulemusele. Töö ja elu tasakaal”.
Tööstressi nimetatakse 20. sajandi lõpu kutsehaiguseks, mis uue sajandi edenedes süveneb. Küsimus on selles, kuidas paratamatu nähtusega toime tulla, sest töölt ära jääda pole enamikul võimalik.
PAGAN, JÄLLE JAMA! Te ärkate hommikul hea tujuga – palk on normaalne, auto on alles, abikaasa saabus õhtul sületäie tulpidega. Ümisete end kontorisse. Ja siis: arvuti, mida on vaja kohe(!), ei lähe käima. Tuju halveneb. Kui te tabate end mõttelt “issand, ma ei jõua tööga tähtajaks valmis”, oletegi stressis.
Edasi oleneb kõik teist. Kui te endaga hakkama ei saa, ehk jätate kõik päeva jooksul saadud stressi “sabad” maandamata, olete varsti kroonilises stressis. Teie töövõime langeb, teete vigu, satute nõiaringi. Kui teate, kuidas oma pingeseisundit lahendada, palju õnne. Olete edukas.
“Kuus-seitse aastat tagasi avastasime, et inimesed töötavad üle. Nüüd huvitab meid, kuidas ellu jääda. Sest tööd tegema peab,” ütleb Teichmann.
Kuid sõna “stress” tüütab inimesi. Jälle, ütlevad nad. On tüdinenud, sest muust ei räägita. Stress eitamisest vähemaks ei jää. Aga jääb, kui füüsiliselt rabeleda või mõelda selgeks, mis tegelikult su jaoks tähtis on. Kui pähe turgatab esimesena “perekond”, siis kuidas on see seotud 10-tunniste tööpäevadega?
ASTU JAMAST VÄLJA. Töö-stress tekib ainult tööl. Põhjusteks halvad tingimused, vahetustega amet, pikad päevad, reisimine, risk tervisele, uus tehnoloogia, liiga palju või liiga vähe tööd, ebaselge vastutus, suhted tööl.
Kui midagi häirib, võiks algatuseks endalt küsida, milles on probleem ja mida mina teha saan. Lepi probleemiga, mis sinust ei sõltu. “Kui su ülemus on neurootik ja nõme, pole see sinu probleem. Kui ta elab selle sinu peal välja, on see sinu probleem,” toob Mare Teichmann näite.
Probleem on nutikas ümber sõnastada: “see polegi nii halb, selles on võimalusi”, näiteks. Või: “mul läks paremini kui teistel”, “see ei olegi mulle tähtis”. Püüa näha situatsiooni koomilisust. Ülemus keeb vihast, proovi tema õhku ahmivat kuju vaadelda kõrvalt. Naera siiski nurga taga. Viimane nõuanne: astu konfliktist välja, kõrvale. Kohe saad rahulikult tegeleda lahenduste leidmisega.
Ja veel: tööalased suhted pole isiklikud, inimesed ei pea tööl üksteisele meeldima. Alati on nii, et keegi kellelegi ei meeldi, so what? Ja kui üldse kuidagi ei saa, ära raiska oma elu, mine ära.
Tööstress elukutsete järgi
(10 palli süsteemis)
Minöör 8,3
Politseinik 7,7
Ajakirjanik, ehitaja, piloot, vangivalvur 7,5
Reklaamiagent, hambaarst 7,3
Näitleja 7,2
Poliitik 7,0
Arst, maksuametnik 6,8
Produtsent, meditsiiniõde 6,5
Tuletõrjuja, muusik 6,3
Õpetaja 6,2
Personalitöötaja,
sotsiaaltöötaja 6,0
Juht, eksportöör, jalgpallur 5,8
Müüja, meremees 5,7
Bussijuht 5,4
Psühholoog 5,2
Farmer 4,8
Sõdur 4,7
Veterinaar 4,5
Ametnik 4,4
Raamatupidaja, insener, müügiagent, juuksur,omavalitsustöötaja, sekretär 4,3
Kunstnik, disainer, arhitekt, optik, kirjakandja, statistik 4,0
Tehnik 3,8
Pankur, arvutispetsialist, kutsehaiguste arst, keeleteadlane 3,7
Kosmeetik, vaimulik 3,5
Astronoom 3,4
Muuseumitöötaja 2,8
Raamatukoguhoidja 2,0
Allikas: C.L.Cooper, Manchesteri ülikool
Pingete maandamine
Aktiivselt: kodu- ja aiatööd, ujumine, jooksmine, suusatamine, võimlemine, kiire kõnd, jalgrattasõit jms.
Passiivselt: jalutamine, krimkade ja naistekate lugemine, muusika, mõttelagedate seriaalide vaatamine jms.
Stressiga toimetulek
lahenda probleem
lepi, kui see sinust ei sõltu
formuleeri ümber: “see ei olegi nii halb”, “teistel läks halvemini”, “see pole üldse nii tähtis”
püstita uus eesmärk
võta asja huumoriga
Allikas: PE Konsult
