Euroopa koolitab interneti-võhikuid

Euroopa Liidul on kindel plaan õpetada kõik kodanikud internetti kasutama Paari aasta pärast võib vahetusüliõpilaseks minna kodulinnast lahkumata

Tulevikus pole Euroopas kohta inimesel, kes internetti kasutada ei oska. Virtuaalruumiga peavad sina-sõbraks saama needki, kel probleeme tavalise kirjaoskusega, teavitati Euroopa Komisjoni liikmeid aasta lõpus uue e-projekti eesmärkidest.

Nimelt esitles komisjoni liige, hariduse ja kultuuri eest vastutav Viviane Reding edukalt uut e-õppe programmi, mille tõelisuseks muutmiseks kavatseb komisjon anda 36 miljonit eurot. Summast peab esialgu jätkuma kolmeks aastaks.

SÕDA DIGITAALSE KIRJAOSKAMATUSEGA. Kes interneti kasutamise algtõdesid ei tunne, sel pole Euroopa tööturule asja, rõhutas uue aja oskuse olulisust Reding. Digitaalne kirjaoskus on sama oluline, nagu lugemine, kirjutamine ja arvutamine.

Ehkki kuuldu-loetu ajab enamikule eestlastest naeru peale, on ettevõtmisel virulaste jaoks iva täiesti olemas. Näiteks kavatseb seesama e-ettevõtmine liita virtuaalselt vähemalt kolm Euroopa ülikooli ning võimaldab minna vahetusüliõpilaseks kodusest auditooriumist lahkumata. Nii näiteks peab liikuma internetti tuntumaid õpilaste vahetusprogramme Erasmus.

Euroopa e-programm pakub raha kõigile virtuaalkeskkonna arendajaile, vastavate uuringute ja analüüside tegijaile; neilegi, kes arendavad digitaalse kirjaoskuse õpetamise meetodeid. Sest internet peab jõudma kõigini. Kes seda koolis ei kasuta, peaks oskama netist näiteks kodakondsust taotleda või lihtsalt arvutimänge toksida. Tõsi, virtuaaltõdede õpetajad peab iga riik koolitama välja suuremalt jaolt oma raha eest. Õpetajate kasutada on toetusvõrgustik, kust saab asjatundjate nõuandeid ja pedagoogilist tuge.

TULEVIKU TUDENGIVAHETUS KÄIB INTERNETIS. Programmi üks progressiivsemaid eesmärke on toetada koolide-ülikoolide vahelist virtuaalset liikumist. Vahetusõpilased ja -tudengid ei kao, mujal õppimise võimaluse saavad need, kel pole võimalik koduriigist lahkuda.

Eestlased vaimustasid eurooplasi

Euroopa riikide koolitajad on vaimustuses Eesti juhtimispsühholoogia digiprogrammidest ning palusid luba neid õpetamiseks kasutada.

Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsioon (EAWOP) pöördus sügisel Tallinna Tehnikaülikooli professori Mare Teichmanni poole, et küsida luba kasutada tema väljatöötatud juhtimis-psühholoogia programme ja digiõppe tehnoloogiat oma programmi mudelina. Eurooplastel on kavas koolitada ametimehi/naisi, kes töötavad inimestega, kuid kel pole psühholoogilist haridust. EPL