Geneetiliselt muundatud mais ja soja ebaseaduslikult müügil
Seni ei ole Eestis geneetiliselt muundatud (GM) toidu käitlemiseks ühtki luba antud ning ühtki selleteemalist taotlust ei ole isegi menetluses.
EKSPERDI HINNANGUL MUUNDATUD TOIT OHUTU. “Iseenesest ei tähenda see muidugi, et teema aktuaalne ei oleks,” nentis geenitehnoloogia professor Erkki Truve.
“Ameerikas on GM toidule antud roheline tee, inimesed söövad seda iga päev. Ja seal ei ole see teema aktuaalne. Euroopas aga üritatakse GM toidu levikut piirata ja siin on asi vägagi päevakorral,” selgitas ta.
Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme.
Ligi pool USA-s kasvatatud maisist ja sojast on geneetiliselt muudetud, veidi väiksema osa moodustab see USA tomati- ja kartulisaagist.
Euroopa riigid on GM toidu suhtes märksa ettevaatlikumad, kartes negatiivseid keskkonnamõjusid ja ohtu inimeste tervisele. Truve kinnitusel on kõik kartused põhjendamatud ning mitte ükski tõsiselt võetav uuring ei ole suutnud tõestada GM toidu kahjulikkust tervisele.
Euroopas kasutatakse ning müüakse peamiselt geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Need on ka ainsad toiduained, mille geneetilist muundatust Eesti laboratooriumites kindlaks saab teha.
Kolmandik toiduainetest muundatud. Veterinaar- ja toiduamet on kahel järjestikusel aastal kontrollinud geneetiliselt muundatud toidu levikut Eestis. 2001. aastal võeti hulgiladudes seire käigus 142 toiduproovi.
Proove võeti väga erinevatest, maisi või soja komponenti sisaldavatest toiduainetest: helbed, müslid, sojakastmed, kastmed, kuivsupid, puljongipulbrid, küpsised, väikelastetoidud, lihatooted, maisikonservid, maisiterad, -tangud, maisitärklis, sojaoad, -tangud, okolaad, kommid, värske ja külmutatud mais.
Kindlalt positiivseteks osutus 8 proovi. 49 proovi korral ei olnud geneetilist muundatust võimalik kindlalt tõendada. Ülejäänud proovid olid puhtad.
2002. aastal korraldatud seire tulemused ei ole tänaseks päevaks veel veterinaar- ja toiduameti spetsialistideni jõudnud.
“Põhimõtteliselt on võimalik positiivseid tulemusi andnud toiduproove käidelnud ettevõtete suhtes rakendada ka sanktsioone – kas rahatrahvi või impordikeeldu, kuid kuna tegemist on ikkagi seirega, mitte otsese kontrolliga, siis saabuvad andmed meile laborist mitu kuud peale proovide võtmist ja reaalselt karistada on keeruline,” nentis veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Eveli Raudvere.
Tema sõnul ei pruugi firma ise teada, et ta on importinud geneetiliselt muundatud toitu. Silmaga seda näha ei ole ja kui tarnija pole usaldusväärne, siis võib sellist asja juhtuda, nentis Raudvere.
Tema sõnul on üksnes aja küsimus, mil meie poodidesse jõuavad müügile spetsiaalselt tähistatud ja seaduslikud geneetiliselt muundatud toiduained. Enamikus Euroopa Liidu riikides on GM toitude müümine lubatud.
