Noored nõus õppe eest maksma

Õppemaks ei hoia tudengeid koolist eemale Üliõpilaskondade liit soovib, et koolitustellimus oleks reaalse eluga vastavuses

Kevadel gümnaasiumi lõpetavad abituriendid edasiõppimise pärast ei muretse ja on valmis soovitud eriala õppimise eest ka maksma.

Jakob Westholmi gümnaasiumi abiturientide Auri, Triinu, Kadri ja Sille sõnul oli terve õppeaasta nii närviline, et praegu tahavad nad ainult eksamitega ühele poole saada. “Küll siis vaatab, mis edasi saab,” lisasid koolilõpetajad.

Tüdrukud märkisid, et kui ülikooli sisse ei saa, pole see veel traagika. “Üks aasta eemal olla ja töötada või siis üldse mitte ülikooli minna – saan hakkama niikuinii,” ütles Auri, kes plaanib Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet õppima minna.

Valmis õppelaenu võtma

Triin tahab saada algklasside õpetajaks. Kui ta Pedagoogikaülikooli riigieelarvelisele kohale ei pääse, peaks ta aastas maksma 18 000 krooni õppemaksu. See tüdrukut ei heiduta. “Eks saan kooli kõrvalt tööl käia, teen seda praegugi. Pealegi on olemas õppelaen,” märkis Triin.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimehe Piret Hartmani hinnangul peaks riik koolitustellimuse reaalse eluga vastavusse viima. “Praegu puuduvad põhjendatud argumendid ja pole tehtud piisavalt uuringuid, kui palju millist eriala vaja läheb,” lausus Hartman.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht leidis samuti, et õppemaks ei hoia tudengit koolist eemal. “Kes mingit eriala õppida tahab, see leiab ka raha,” lisas Piht.

TTÜ bakalaureuseõppes moodustavad eelarvevälised tudengid ligi 30 protsenti, magistriõppes aga 65 protsenti.

Põllumajandusülikoolis, kus ligi pooled üliõpilastest on tasulistel kohtadel, on olukord teine. “Maksujõulisemad tudengid lähevad majandust ja juurat õppima, vaesemad hoiab õppemaks meie ülikoolist eemal,” ütles kooli õppeosakonna juhataja Anne Lüpsik. “Just maakohtadest tulijad, kes tahaks praktilisemaid erialasid õppida, ei saa seda endale lubada.”

Suuri muutusi ei saa teha

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Heli Aru sõnul pole võimalik väga suuri muutusi koolitustellimuse õppesuundade vahel teha. “Oleme kahandanud vastuvõttu teatud erialadel juba niigi kriitilise piiri lähedale,” lausus ta. “Vaja on tagada koolitustellimus vähemalt selleks, et tekiks uus õppejõudude põlvkond.”

Piret Hartmani sõnul võiks riik esitada tellimuse ka erakõrgkoolidele, kuna neist nii mõnegi tase on hea.