TTÜ kuratoorium taunib alarahastamist

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium saatis eile valitsusele ja riigikogule pöördumise, milles tunneb muret alarahastamise pärast ja ootab abi kooli rahamurede lahendamiseks.

Kuratooriumi hinnangul eraldas riik aastatel 1992– 2000 TTÜ-le 22 miljonit krooni, mida on kümneid kordi vähem, kui teised ülikoolid samal ajal investeeringuteks said.

“Riiklikus investeeringute programmis (RIP) aastateks 2004–2007 on riigieelarvest rahastatavate ülikoolide projektide kogumaksumus üle 390 miljoni krooni, TTÜ osa moodustab sellest kõigest 10 miljonit krooni energeetikateaduskonna hoone ehitamise lõpetamiseks eeloleval aastal,” seisab kuratooriumi esimehe, Hansapanga juhi Indrek Neivelti allkirjastatud pöördumises. “Siis aga kavatseb riik TTÜ-sse investeerimise üldse lõpetada, sest alates aastast 2005 kuni vähemalt aastani 2008 seisab RIP-i kavas TTÜ koha peal sirge nullide rida.”

Aastail 2001–2003 sai TTÜ riigilt 57 miljonit krooni energeetikateaduskonna hoone rajamiseks. Uue maja nüüdisaegse laboritehnikaga sisustamiseks aga raha ei ole.

“Palutud ja minimaalselt vajaliku 25 miljoni krooni asemel on riik siiani eraldanud ainult 2 miljonit krooni,” nendib Neivelt kuratooriumi nimel.

Siiani on ülikool kuratooriumi hinnangul alarahastamisest hoolimata edukalt toime tulnud, edaspidi ei saa sellele enam loota. “Paraku valdavalt omal jõul, oma varasid müües, inimeste pealt säästes, laene võttes ja muid rahaallikaid otsides Tallinna Tehnikaülikool ennast uuendada ja arendada enam ei suuda,” seisab pöördumises.

Tehnikaülikooli kuratoorium näeb probleeme kogu Eesti kõrgharidussüsteemis. “Eesti ülikooliderohke kõrgharidussüsteem aga valmistab iga inseneri kohta ette ühe ärikorraldaja ja kahe inseneri kohta ühe juristi.”

Lisaks on ülikooliharidus avalik-õiguslike ülikoolide osas tervikuna alafinantseeritud, ülikoolide rahastamine on jäänud 1999. aasta tasemele. EPL