Aastalõpu telesaadetes kroonivad samad meelelahutajad
Iga aastavahetus kujuneb meelelahutajate ja humoristide paraadiks – rahvas ootab nalja ja sketše. Seekordne aastalõpp näitas, et ekraanil on juba üsna pikka aega kindel ja püsiv meelelahutajate seltskond. Võiks öelda, et kolmas meelelahutajate põlvkond, sest iga saade algab ja lõpeb samade nimedega. Lisaks Vaarikule-Lambile-Raivo E. Tammele on stamm-näod kuulus kreiside seltskond Peeter Oja-Hannes Võrno-Tarmo Leinatamm, kes samal õhtul mitme kanali meelelahutusprogrammis osalesid, lisaks Madis Milling ja Henrik Normann, ka Mart Sander.
Enim oodatud saated olid “Edekabel”, “Teeveejahutaja”, “Kreisiraadio Kümme”, “Minu veetlev Kunder”, “Tähed muusikas perekond Kingaga”. Kõigis neis tegid kaasa meie stamm-meelelahutajad. Lisaks oodati populaarset Meie Meest.
Ainus teleparoodia
Edekabel (TV3) Juba kolmandat aastat toimuvas Madis Millingu ja Henrik Normanni teleteemalises paroodiasaates võeti läbi erinevad telesaated. Kindlasti on see üks aastalõpusaadete vaatajarekordeid löönud programm, mille erinevad paroodiasketšid püsivad meeles aastaid. Esimesest aastast meenub punase parukaga Milling Anu Välbana ning Normann Kiur Aarmana (“Kahvel”). Aasta hiljem Normann Alex Lepajõena, kuraasikalt peoga vastu lauda laksatamas.
Seekordsetest hetkedest jäi kõige enam meelde “Happy Houri” ja “Koosoleku” kanalitevahetuse klõpsimine. Ja “Kodu keset linna” sulnilt interjööri sulavad hillitsetud naised. Kusjuures ei saa jätta nentimata, et Millingust Mihkel Rauda tehes oli grimeerija üle pingutanud ning Millingust sujuvalt tundmatu iraagi terrorist saanud.
Normann Urmas Otina oli veenev, eriti “rädisson säs-i” asemel suvalise aknavaatega suvalises paigas filmituna. Tänuväärne, et mehed viitsivad ainsa paroodiakava aastast aastasse ette võtta.
Jüriöö ja revüütants
“Teeveejahutaja” (ETV) “Teeveejahutaja” on tantsunumbritega estraadikava ning just revüütants tunduski selles programmis olevat kõige loomulikum. Sketšid jätsid estraadikavale vägisi külge poogitud mulje. Purjus eestlaste Jüriöö ülestõusu kavandamise loos oli naljakat vaid nii palju, et joomase peaga tuleb eestlastel pidevalt hulle mõtteid ja mitte just harva ei minda nugade peale.
Piisavalt vaimukad olid kaitseväe paraadist monteeritud vahepalad, kus president tervitas kaitseväelasi, millele ülesrivistatud relvakandjate rivi haugatas vastu eluterveid märkusi. Arnold Rüütli paraaditervitus sobinuks paremini jüripäeva või vabariigi aastapäeva sketšiks.
Ebaveetlev Kunder
“Minu veetlev Kunder” (ETV) Eeldused heaks tükiks olid olemas: Kivirähu kirjutatud päris lõbus tekst, peaosades Andrus Vaarik ja Raivo E Tamm, naljakas paralleel “Minu veetleva leediga”. Aga telelavastus tekitas tunde, nagu vaataks pikka ja igavat versiooni “Wremjast”. Lavastus tehti ühekordseks ettekandmiseks Tallinna 32. kooli teatriklassi taastamiseks ja osalised olid sama kooli vilistlased. Miks sellest toredast ettevõtmisest pikk ja igav televersioon tehti ja seda vaestele eestlastele tund enne uue aasta saabumist rahvustelevisioonist näidati, jääb mõistetamatuks.
“Minu veetleva Kunderi” juures on vähemalt üks hea asi: suur osa inimestest, kes Kunderi nime on kuulnud, peavad seda ühe Tšehhi kirjaniku auks nimetatud tänavaks. “Minu veetleva Kunderi” didaktiline missioon on täidetud – juba viie minutiga sai selgeks, et Kunder pole mingi tšehh, vaid tavaline tibla.
Kreisiraadio lõpp
“Kreisiraadio Kümme” (ETV) Taaskord ei saanud me vana-aastaõhtul ilma Kreisiraadiota. Kuna lõppenud aasta aprillis pullitrio ametlikult lõpetas, kohandatigi Saku Suurhallis filmitu kolmeosaliseks teleshowks. Sketšide tegelased olid kõik tuttavad, uusi polnud välja mõeldud, ning vaataja ette toodi pigem äraunustatud vanu.
Sissejuhatuseks tuttavad lipuvalvurid, millele järgnes ladina-ameerika kepitants. Täideviijaks Ivar Miguel Natrekes (Oja) ja akordionil Don Antonio Miguel des Artes (Leinatamm). Vanad klassikud mono-ooperilauljad Leedo Toost ja Ain Zak oma rikkaliku kavaga. Kivipallur arsti juures, kus arstiks tuttav Tipi ja Täpi põetaja. Loomulikult ei puudunud ka Gena ja Potsataja ning Mõttetu Mees. Kahju oli vaid sellest, et kevadel teles näidatud idüllilise perekonna Tuvahede nalja lõppu ei näidatud. Suurhallis käinud teavad, aga siiani jääb saladuseks, mida ikkagi Laivi tookord ütles, kui mehe sahtlist midagi kahtlast leidis. Nüüd jääb oodata vaid uut videokassetti, kus pidulik lõpetamine salvestatud, et kreisid võiksid rahus pensionile minna.
Perekond Kinga laulud “Tähed muusikas” (K 2)
Meelelahutussaate aastalõpuerisaates võistlesid pereema ja -isa King (Anu Lamp ja Andrus Vaarik) naabrionu Uno (Harri Kõrvits) ja perepoeg Villi (Peeter Oja) vastu.
Lamp ja Vaarik nägid välja, nagu poleks vahepealset 17-aastast pausi olnudki. Perepoeg Villi oli seevastu kenasti kosunud ning kuuldavasti välismaalgi end täiendamas käinud. “Tähed muusikas” oli meeleolukas, kuigi Evi ja Ervin King suud suurt lahti ei teinud. Võib öelda, et sisuliselt seisis terve show üleval Peeter Oja
tembutamisel, mis iseenesest hästi välja kukkus. Iseasi muidugi, kas see nii oligi mõeldud või tabas Lampi-Vaarikut kramp laulmise ees.
Meie Mehe kontsert (K 2)
Mida teeb eesti mees pärast seda, kui ta on üritanud presidendi kõnet kuulata, siis jahipüssist pauku teinud ning räntsatab uuesti teleka ette, et naabrimehega veel üks pits võtta? Sellises olukorras on Meie Mehe kontsertülesvõte möödapääsmatu, hallpeadest sülelasteni teatakse ju neid lugusid peast. Siis on viinast ja sakummist puudu vaid karaoketiitrid, et kaasa joriseda. Kahju ainult, et “Sinine vilkur” oli Eesti muusikavideode DVD pealt, ning et nii meelelahutuslikust bändist telepärasemat ja korralikult lavastatud muusikavideot ei tehtud, vaid pubikontserdi lindistus kokku lõigati. Kui on bänd, kel hullult publikut, siis miks mitte rohkem vaeva näha? Seda enam, et kuuldavasti vedasid mitmed inimesed selle saate pärast teleka õue rakettide alla.
CITV kandis alguse märke
Vanade tegijate uue kanali CITV aastavahetuse mammutprogramm “Aasta heategu 2003” algas rabedalt, aga läks edaspidi veidi paremaks. 13 tundi kestnud otsesaatel oli saatejuhte palju. Läbivateks figuurideks paistsid olevat Rain Uusen ja Riina Hein, pärastpoole Harri Kingo. Peale nende vilksatasid ekraanil Ada Lundver, Riina Vändre ja Keit Pentus, tõenäoliselt ei piirdunud saatejuhtide nimekiri nendega.
Programmis oli hulganisti häid ideid – operatiivgrupp (Marko Lillemägi ja Liina Haug) mööda linna lippamas ja kaamera vahendusel oma elamusi pajatamas, samuti Maria Joffe, kes telefonitsi pealinna erinevais lõbustusasutusis toimuvat vahendas. Jäi küll mulje, et nn operatiivgrupp oli oma “operatiivsuse” juba päev varem linti võtnud, aga see selleks. 13 tundi on liiga pikk aeg pelgalt intervjuudega täitmiseks ning asi jäi natuke igavaks, kuigi lõpus oli saade tunduvalt parem kui alguses. Ja kas oli põhjus telekanali esimeses saates või otsesaateid kollitavas kotermannis, aga tehnilisi apsakaid oli palju.
Aastavahetuse saateid vaatasid Piret Tali, Sergo Selder, Maria Ulfsak, Villu Koskaru, Mari Rebane.
