Sütiste arendus takerdunud
Peale ujula ehituse külmutamise on endiselt korda tegemata ja valgustamata Sütiste pargi jooksu- ja suusarajad, sest selle kordategemise on TTÜ sidunud oma arendusprojektiga.
“Paljud mustamäelased on helistanud ja avaldanud nördimust, et Sütiste piirkonna välja-arendamine on peatunud. Tegemist on kahetsusväärse pretsedendiga, kus teatud persoonide ambitsioonid takistavad ala väljaarendamist,” ütles Mustamäe linnaosa nõunik Ivo Parbus.
Elumajad võivad ohustada metsa
Irina Raua büroo R-Konsult tegi alale detailplaneeringu, mille kohaselt peaks sinna kerkima kuusteist 4–6-korruselist ühe trepikojaga elumaja, milles on kokku 260 korterit.
Hiljuti ei nõustunud Tallinna halduskohus Eesti Rohelise Liikumise ja Nõmme Tee Seltsi taotlusega detailplaneering tühistada. Rohelised on otsuse edasi kaevanud ringkonnakohtusse.
”Juba praegu kannatab Sütiste mets liigtallamise all. Kui sinna palju inimesi elama kolib, hävineb mets ja alustaimestik,” ütles seltsi esindaja Helle Vilu.
Samuti on looduskaitsjate ja seltsi esindajate arvates puudu adekvaatne keskkonnamõjude hinnang. Ülikooli andmeil on see aga tehtud ning on AS Tallmaci keskkonnahinnangus välja toodud eraldi peatükina. Vaidlusaluseid punkte on veelgi.
Nii on Parbuse sõnul ekslik rääkida liivikutest, sest tegu on endise sõjaväepolügooniga. Vilu andmeil pole aga tegemist kunstliku liivaga, vaid liivikute liivaga ning sisuliselt ikkagi pargiga.
Tehnikaülikooli kinnisvara-arenduse peaspetsialisti Rein Järva sõnul ei näe detailplaneering ette pargis puude langetamist.
“Ülikool soovib esmajärjekorras ehitada alale uue ujula olemasoleva spordihoone kõrvale. See on prioriteet number üks. Konkreetsed arenduspakkumised on juba laekunud,” ütles Järva.
“Ujula vastu pole keegi protesteerinudki, jutt on elumajadest,” lausus Vilu. Paraku on planeeringu vaidlustus külmutanud ka ujula ehitamise.
Järva ütles, et kui planeering oleks tänase seisuga jõus, saaks üldkasutatava ujula ehituse algusest mustamäelastele rääkida juba selle aastanumbri sees.
Elamutele lisaks tahetakse linnakusse ehitada ka spordiväljakud.
Ülikool nõus ka mujal ehitama
Kogu territoorium, spordirajatised kaasa arvatud, jääks Järva sõnul kõikidele linlastele avatuks.
Parbuse hinnangul pole TTÜ laienemine üksnes Mustamäe küsimus, vaid kogu Eesti riigi jätkusuutlikkuse küsimus pärast Euroopa Liiduga ühinemist. “TTÜ arengust sõltub riigi asend tulevikus,” arvas Parbus.
Samas on praegune kultuuriminister Nõmme linnaosavanemana töötamise ajal öelnud, et piirkond tuleks haljasalaks korrastada, mitte täis ehitada. “Ma pole selle vastu, et ehitada kortereid ja ühiselamuid, aga neid ei peaks tegema sinna,” ütles Paet, viidates, et teisel pool ülikoolihoonet on tühermaad küll, kuhu ehitada.
“Kahjuks ei kuulu tehnikaülikool selle tühermaa omanike hulka ja võõral maal ehitustegevust arendada pole Tallinna Tehnikaülikoolil tavaks,” ütles TTÜ haldusprorektor Peep Jonas.
Jonase sõnul oleks piirkonna haljasalaks korrastamine võimalik tingimusel, et ülikoolile kompenseeritakse kõne all olev kinnistu rahas ja asendusmaana.
Teiseks tahab ülikool olla veendunud, et sinna ikka rajatakse haljasala. “Vastasel korral võib jääda mulje, et tehnikaülikooli asemel eelistatakse elamute rajajana lihtsalt kedagi teist,” põhjendas Jonas.
Tallinna Tehnikaülikool
1918. aastal insenerikoolina alustanud õppeasutusest on tänaseks saanud ligi 10 000 üliõpilase ja pooleteise tuhande töötajaga peamiselt tehnilist haridust andev ülikool. Ehitus-, mehaanika- ja keemia-erialasid on õpetatud tehnikaülikooli (TTÜ) asutamisest peale. Hiljem on lisandunud majandus- (1940), energeetika- (1958) ja automaatikaeri-alad (1965). Humanitaareri-alad lisandusid 90. aastatel.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeosakonna juhataja Maiki Udami sõnul on praegu ülikoolis kaheksa teaduskonda ja kolm kolledĻit. Peamised õppesuunad ning erialad on ehitus, energeetika, mehaanika, keemia- ja materjalitehnoloogia, infotehnoloogia, geenitehnoloogia, majandus, haldusjuhtimine. Bakalaureuseõppes saab õppida 22 eriala, magistriõppes 28 ja doktoriõppes 9, inseneriõppes kolme, kolledites seitset. TTÜ-l on kolm kolledit – Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Kuressaares. Ülikoolis õpib ligi 10 000 üliõpilast, 25 välisüliõpilast, lisaks vahetusüliõpilased, kes õpivad reeglina semestri või kaks. Töötajaid on 1556, neist akadeemilist personali 815. Veiko Pesur
TTÜ keemiahoone juurdeehitus renoveeriti
Veebruari keskel avati Tallinna Tehnikaülikooli keemiahoone renoveeritud juurdeehitus, uutesse ruumidesse kolivad TTÜ keemikud ja materjaliteadlased.
“Algselt mineraalväetiste ja söötade probleemlaboratooriumina 1982. aastal avatud hoone jäi ajale 22 aasta jooksul jalgu mitte ainul füüsiliselt, vaid ka sisuliselt,” ütles ülikooli teabetoimetaja Kersti Vähi. Kui tollal tegeldi valdavalt mineraalväetistega, siis nüüd on tähelepanu keskmes keskkonnaga seonduv: elektrijaamade heitgaaside puhastamine, Tallinna joogivee osoneerimine ja päikesepatarei loomine. Tänu juurdeehitusele saadi tipptasemel remonditud 1100 ruutmeetrile lisaks väärtuslikud 500 ruutmeetrit pinda.
