3. liinile sõidab nutikas tramm
Pealtnäha ei erine 2,2 miljoni krooni eest põhjalikult uuendatud 19-aastane sõiduk teistest linnas sõitvatest trammidest. Trammi sees avaneb sootuks teine pilt: uued on istmed ja peatuste teatamise tabloo juhikabiini kohal, uuest tasemest annab kinnitust trammijuhi kabiini sisemus.
Arvuti aitab trammijuhti
Limonaadipudelikorke meenutavate nuppude ja ventilaatori asemel on trammijuhi ees moodne pardaarvuti, mille värviliselt ekraanilt saab jälgida sõiduinfot või turvakaamerale avanevat pilti trammivagunis toimuvast.
Pardaarvuti välja töötanud meeskonda juhtinud tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teaduri Argo Rosina sõnul võimaldab süsteem trammijuhil mugavamalt töötada. Peatuste nimesid saab teatada läbi kõlarite või näidata tablool. Viimast lihvi vajab peatuste teatamine globaalse positsioneerimissüsteemi abil.
Kui varem nägi trammijuht salongi peegli kaudu läbi ukseklaasi, siis nüüd näitab pilti turvakaamera. Sõitja saab moderniseeritud trammi uksi avada ise ukse kõrval asuvat rohelist nuppu vajutades. Peatuste vahel blokeerib tramm uksenupud ohutuse huvides automaatselt. Trammijuht saab ühe nupuvajutusega uksed sulgeda suvalisel hetkel, et kas või pahategijaid politsei saabumiseni kinni hoida.
Must kast trammis
Rikke korral saadab trammi diagnostikasüsteem üle GSM-võrgu hooldusinsenerile automaatselt veasõnumi ja insener on depoosse tagasi pöördunud trammi veaga juba ette kursis. Musta kasti funktsioon võimaldab õnnetuse järel trammijuhi tegevust kontrollida, sest arvuti salvestab automaatselt kõik toimingud.
Juhtimissüsteemi ehitamine võttis aega kuus kuud alates hetkest, mil eeltöö oli juba tehtud, ning sellega oli seotud enamik instituudi töötajaid. Kõige keerulisem oli Rosina sõnul eri tarkvarade sidumine. “Küllaltki pingeline töö,” leidis ta.
Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse raha toel renoveeritud trammis on uuendatud kõik, mida vahetada andis: elektrooniline seadmestik, veerem, sisustus ja veomootor. Tänu uuele jõupooljuhtmuundurile tarbib peaveoajam senisest kuni 48 protsenti vähem elektrit. Trammi keskkonnasõbralikkust rõhutab reklaam: “See tramm sõidab rohelise energiaga”.
Eesti Energia rohelise energia projektijuhi Raimo Oinuse sõnul tähendab see, et trammi- ja trollikoondis tarbib 60 000 kilovatt-tundi Eestimaal tuulest ja veest toodetud energiat.