Veenuse üleminekut Päikesest saab vaadelda ilmast hoolimata
##Varjutus kestab kella kaheksast poole kolmeni. Sel ajal on võimalik avalikes vaatluspunktides sündmust jälgida ning soovi korral kontakteeruda isikutega, kes teavad rohkemgi Veenuse ja päikesevarjutuste kohta.
Ilm rikub vaatemängu
Tehnikaülikooli füüsikainstituudi vanemteaduri Voldemar Harvigu sõnul on tähetorn avatud kella kaheksast poole kolmeni, korraga mahub uudistajaid torni kuni 30.
Et ilm on tõenäoliselt kehv, siis on varjutust võimalik vaadata ka projektsioonitehnika vahendusel.
“Oleme erinevate ilmaennustajatega rääkinud ja keegi ei luba midagi head. Aga et varjutus on pika aja vältel, siis on tõenäoline, et pilvede vahelt ikka midagi näeb ka. Vaatluskohast midagi ei olene,” rääkis Harvig.
Halva ilma kartuses kantakse taevapilt tähetorni juures üle ka videoprojektori vahendusel, nii et päikesevarjutust saavad vaadelda ka need huvilised, kes tähetorni ei mahu. Telepilt on ka silmadele ohutum kui otse päikesesse vaatamine.
Kes soovib vaatemängu oma silmaga vaadata, peaks mõtlema kaitsevahenditele. Päikeseprillid ning isegi gaasikeevitusfilter jäävad nõrgaks abivahendiks. Häda pärast võib kasutada vana flopiketast.
Harvaesinev nähtus
Teaduslikus mõttes nähtuses midagi imelist ei ole. “Aga et seda juhtub väga harva ja ei ole elavat inimest, kes seda varem näinud on, siis on päikesevarjutus vaatamist väärt,” ütles Harvig.
Tegemist on harvaesineva taevanähtusega. Viimane Veenuse Päikesest üleminek oli 1882. aastal. Keskmiselt toimub 243 aasta jooksul neli sellist sündmust.
Järgmine leiab aset 8 aasta pärast ja ülejärgmine 2117. aastal. Päikese ette saavad minna planeetidest vaid Merkuur ja Veenus.
Planeet Veenus
Päikesest lugedes teine planeet Veenus (kaugus meie kodutähest 108 miljonit kilomeetrit ehk 0.72 aü) on ühtlasi ka meie lähim naaberplaneet. Ta teeb ringi ümber Päikese umbes 225 päevaga. Veenus pöörleb vastupidiselt Maaga idast läände, mitte läänest itta, tehes täistiiru ümber oma telje Maa 243 päevaga. Seega tõuseb Päike Veenusel (kuigi see on pilvede tagant nähtamatu) läänest ning loojub itta.
Planeedi tiirlemise tõttu kestab Veenuse päikeseöö-päev aga 117 Maa päeva. Veenusel ei ole ühtegi looduslikku kaaslast.
Oma nime sai Veenus Rooma ilu- ja armastusjumalannalt ning ta on tõesti üks ilusamaid objekte, mida taevavõlvilt leida võib. Maalt vaadelduna särab ta eredamalt kui ükski teine taevakeha, välja arvata Päike ja Kuu. Optimaalsetel tingimustel võivad Veenuse nõrga kuma valgel tekkida öösel maapinnale isegi varjud. Oma heledaimatel hetkedel on Veenus nähtav ka päevavalgel.
