Karmid nõuded täpsustavad hooldusperede kohustusi

Lapsele tuleb koostada arengukava, enne kasvandiku võtmist peab läbi tegema koolituse.

Sotsiaalministeeriumi selgitusel on seadusemuudatuse eesmärgiks tagada hoolduspere teenuse ühtlasem kvaliteet ning täpsustada lapsega tegelevate isikute kohustusi.

Kõik hoolduspereks pürgijad peavad läbi tegema koolituse. Ministeeriumi teatel on olulisim eesmärk laps pärast hooldusel viibimist päriskoju tagasi saata.

Tilsi lastekodu direktor Aare Kallas hindas kasuperedele seatavaid rangemaid nõudeid kasulikuks, kuid eeldusel, et leping perega sõlmitaks kauemaks kui aasta. “Ideaalis peaks kasupere lapsega tegelema vähemalt elluastumiseni. Lastesse ei saa suhtuda nagu kassipoegadesse,” põhjendas ta. Arengukava aitab tema sõnul fikseerida lapse olukorra nii tervise kui ka vaimse arengu seisukohast. “Siis saab edasi plaanida, mida temaga teha.”

Tihe kontroll liiga ahistav

Kasuperede liikumise initsiaator Andres Siplane ei usu, et seadusemuudatus midagi reaalselt muudaks. “Kuidas saab omavalitsus arengukava koostada, kui Tallinna-suuruses linnas ei tea lastekaitsetöötaja mõnest lapsest absoluutselt midagi?” küsis ta. “Pealegi selguvad keerulise taustaga laste vajadused väga pikaajaliselt.” Tema sõnul tunnevad kasupered hoopis rohkem puudust näiteks lapse elluastumistoetusest ning ametnike sõbralikumast suhtumisest.

Põlva linna sotsiaaltöö spetsialist Anu Paide leidis, et hooldusperede tihe kontrollimine oleks liiga ahistav, reageerida tuleks tema sõnul negatiivsetele signaalidele.

Üheksa kasulapse ema Maria Minhof rõõmustas arengukava üle. “Siis ma vähemalt tean, mida minult oodatakse. Praegu talitan oma mõistuse ja südametunnistuse järgi.”

Kasupere: nõudmised koormavad

•• Pärnulanna Anne Kontus, kelle kodus elab 11 võõrast last, peab järjekordseid piiranguid oma missiooni takistavaks. “Niisuguseid asju kirjutavad inimesed, kes ise pole kasupere ema leiba maitsnud, meiega selles küsimuses ei konsulteerita,” lausus ta. Ta pahandas hooldusperele kehtestatavate tervisekaitsenõuete üle, mis muu hulgas ei võimalda lapsi nõudepesu või koristustööde juures rakendada. “Ostsin nõudepesumasina, väga vastumeelne ost. Seni on meil tavaks olnud, et iga laps peseb oma nõud ise,” selgitas ta. “Olen saanud lapsi, kes alles WC-d puhastama õppides saavad teada, kuidas seda tegelikult kasutada. Kuidas ma kasvatan neist vastutustundlikke ja iseseisvaid inimesi, kui nad ei tohi aknaidki pesta?!”

•• Ka Kontuse sõnul vajavad hoolduspered riigilt hoopis rahalist väärtustamist.

“Praegu ma lastele kinoskäike ja basseinis ujumist võimaldada ei saa. Laename hoopis video ja vaatame kambaga,” tõi ta näite. H.E.