Erakonnad vormivad uusi staarpoliitikuid
Kes olid hilissuve meediakangelased? Loomulikult Tiit Madisson, Märt Sults ja Aivar Riisalu – kolm meest, kes ülima tõenäosusega troonivad järgmisel sügisel valimisnimekirjade tipus.
Kuigi omavalitsuste valimisteni on aega üle aasta, on uute staaride tootmine juba alanud. Erakonnad vajavad nagu õhku uusi rahva lemmikuid, sest alates 2005. aastast ei tohi kuuluda korraga riigikogusse ja volikogusse. Kuigi seadus otseselt ei keela parlamendi raskekahur-väel end valimistel üles seada, ei käiks see kokku hea poliitilise tavaga. “Valituks osutumise korral tuleb otsustada, kas lahkuda riigikogust või loobuda kohast volikogus,” ütles valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Mihkel Pilving. Lätis kehtib näiteks reegel, et kohaliku võimu juurde saades kukub inimene automaatselt seimist välja.
Sultsi kampaania alanud
Vajadus panustada värsketele nägudele on kindlasti üks põhjus, miks skandaalne koolidirektor Märt Sults seisis septembri algul koos Keskerakonna noortega haridusministeeriumi ees ja skandeeris Toivo Maimetsa vastu. “Valimiskampaania on alanud,” kinnitas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar mõne aja eest. Asjata ei kutsunud kaugelevaatav Tallinna linnapea augustis Aivar Riisalu Mustamäe linnaosa vanemaks – menukas Meie Mees oleks raudne häältepüüdja.
Panused on tõesti suured, sest kaalul pole mitte ainult võim, vaid ka raha. Erakondade rahakoti paksus hakkab lähitulevikus sõltuma edust või eba-edust kohalikel valimistel, sest alates 2005. aastast pole riigieel-arvest tehtavad annetused enam Toompea-kesksed, vaid lähevad pooles mahus kohalikul tasandil rohkem hääli kogunud parteidele. Nii tänavu kui ka tuleval aastal toetab maksumaksja erakondi kokku 60 miljoni krooniga.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michel ei pidanud ministrite ja saadikute kandideerimist põhimõtteliselt valeks. “See on nende põhiseaduslik õigus. Siis on aus enne selgelt välja öelda, et seda tehakse oma partei toetamiseks,” ütles Michel. Reformierakonnal seisavad ees diskussioonid, millist teed minna. “Meil on piisavalt pikk pink, et ajada läbi riigikogu liikmeteta. Teisalt võib keegi seada sihiks linnapea tooli,” märkis Michel.
Reformierakonna uued tegijad tulevad tema väitel ennekõike Baltimaade võimekama noorteorganisatsiooni ridadest. “Meile on alati oodatud ka eri elualade tugevad tegijad, kuid me pole seadnud eesmärgiks leida meelelahutajaid või oma Carmen Kassi.”
Tuntud nägusid otsivad ka sotsiaaldemokraadid. “Erakonnal tuleb sügise jooksul kaasata oma tegevusse arvamusliidreid majanduse ja rahanduse vallas,” osutab viimane ajaleht Sotsiaaldemokraat SDE riskikohale.
Palju kaikaid, vähe kodaraid
Isamaaliidu aseesimehe Tõnis Lukase sõnul vajab poliitika verevahetust. “Uute inimeste tulek igasse erakonda on tervitatav, et asendada kivistunud poliitikuid, kes kipuvad võimuga harjuma,” lausus Lukas. Samas on elu Lukase sõnul näidanud, et tuttavatele telenägudele mängimine ei pruugi head tulemust anda. Europarlamendi valimistel eelistas rahvas kogenud tegijaid. Värskele verele lisaks vajavad erakonnad ka uudseid ideid ja teemasid. Isamaaliit võib laiendada koostööd looduskaitsega seotud organisatsioonidega. “Loodust austav ilmavaade on tegelikult väga isamaaline,” sõnas Lukas. “Iga päevaga saab üha selgemaks, et Isamaaliit on igas linnas ja vallas välja tulemas oma nimekirjaga.”
Res Publica peasekretär Ott Lumi märkis äsja oma erakonna üldkogul, et keerulistest aegadest hoolimata jätkab Res Publica südilt ettevalmistusi valimisteks.
“Iga liikme kohustus on juba lähinädalatel välja mõelda, kas ta tahab olla kohalikel valimistel ise üks kandidaatidest, osaleda kampaanias või aidata nimekirjade koostamisel. Palun teil seda võtta äärmiselt tõsiselt,” pöördus Lumi aatekaaslaste poole.
Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa sõnul teeb ka Rahvaliit valimiste nimel tööd, sest riigivalitsemine on pidev protsess.
“Meie pink ei ole lühike. Aga me ei pea sellest kõva häälega kilkama. Priit Aimla sõnadega öeldes – on liiga palju kaikaid ja liiga vähe kodaraid,” lausus Uudelepp.
Täna pole veel selge valimisliitude saatus. Võimalik, et õiguskantsler Allar Jõks vaidlustab taas seadusesätte, mille järgi on nad uuest aastast keelatud.
