“Tallinna trammidel on alalisvoolumootor, mis on keerulise konstruktsiooniga. Seal on pöörlevad osad, harjad ja kommutaator kuluvad. Mootor nõuab sagedast hooldust. Vahelduvvooluajami konstruktsioon on lihtsam, odavam ja ei vaja nii palju hooldamist,” rääkis Laugis.

Teadur Argo Rosina sõnul on lihtsamalt öeldes tegu maksumaksja raha parema kulutamise nimel tehtava tööga. Seni on katsetusi tehtud laboris.

Kui teadurid saavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 2,3 miljonit krooni, valmib piloottramm järgmiseks sügiseks. Sihtasutuse direktor tehnoloogia alal Madis Võõras ütles, et kui projektis on tehnoloogiline uudsus ja riskid, mida on vaja maandada, siis seda finantseeritakse. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teadurid on tramme moderniseerida aidanud ligi seitse aastat. Kõigepealt saadi ülevaade trammiajamitest ja elektrisüsteemid ning uuriti, kui palju trammid elektrit tarbivad.

Kõrgtehnoloogilised trammid

2000. aastal anti käiku moderniseeritud peaveoajamiga tramm, mis kulutab varasemaga võrreldes 48 protsenti vähem energiat.

Tänaseks on peaveoajamiga tramme 26 – tunnuseks katusel asuv kast, milles on ajami transistormuunduri jõuplokk.Järgmisena töötati välja pardaseadmete toitemuundur, mis on üheksal trammil.

Viimane etapp oli moderniseeritud pardakompuutri ja videovalvega tramm, mis sõitis liinile tänavu märtsis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena