«Mina oma jonni ei jätnud ja siis andis ta mulle selle lehe, millega ma sain kõik arstid läbi käia,» jutustas Tiitus.

Ta pole selle vastu, et kõrges eas tuleb tihedamini arsti juures tervist kontrollimas käia, kuid ei pea õiglaseks, et iga kord tuleb lisaks meditsiinikomisjoni 300 kroonile maksta 405 krooni uue juhiloa eest.

«Miks ei võiks luba kesta endiselt kümme aastat ja ainult tervist tuleks tihedamini kontrollida? Miks peab pensionär oma nappi raha niiviisi kulutama? Paljudel eakatel inimestel, näiteks talunikel, on ju vahetevahel vaja ka veoautot juhtida,» rääkis mees.

Viljandi haigla liiklusmeditsiini komisjoni juhtiv arst Ene Adamson ütles, et üle 65-aastaste juhiloa taotlejate arstitõendi kehtivuse aeg on arsti otsustada.

«Me ei saa ju 70-aastasele inimesele anda kümneks aastaks tervisetõendit, sest ei ole kindel, mida tema vererõhk ja silmanägemine nende aastatega teha võivad.»

Leo Tiitus lisas, et loa taotlejatel ei tasu liiga vara arsti juurde minna, sest luba hakkab kehtima arstitõendi väljastamise päevast.

Autoregistrikeskuse juriidilise osakonna juhataja Anu Siinmaa ütles, et kahjuks on kord praegu tõesti selline, et juhiluba antakse nii pikaks ajaks, kui on antud arstitõend.

«See ei ole meie pahatahtlik suhtumine, vaid nii näeb ette seadus,» lausus ta. «Iseasi on riigilõiv, mida eakatel inimestel on tõesti raske maksta. Siin saaksid midagi ära teha sotsiaal- ja rahandusministeerium — kas vanematel inimestel riigilõivu alandada või kompensatsiooni maksta.»

Tiitus ütles, et kaalub pöördumist õiguskantsleri poole, sest ta soovib autoriteetset vastust, kas tõesti pole tegemist ealise diskrimineerimisega.