Eesti hangib Suurbritanniast kolm kaasaegset miinijahtijat
Lepingu maksumus kokku on 800 miljonit krooni. Antud tehingu näol on tegemist ühe suurima relvastushankega Eesti ajaloos, teatas kaitseministeerium.
Mereväele soetatakse kolm endist Kuningliku mereväe "Sandown" klassi miinijahtijat. Lepingu kohaselt laevad remonditakse ja varustatakse tänapäevase sõjaväetehnikaga, paigaldatakse uus miinihävitussüsteem Seafox, uuendatakse sonari süsteeme, varustatakse taktikalise juhtimissüsteemiga ning tagatakse vajalik väljaõpe meeskonnaliikmetele.
Kaitseminister Jürgen Ligi ütles: "See ost on lisaväärtuseks Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhetes, mis said alguse juba Briti laevastiku toetusest meile iseseisvumisel ja kestavad tänaseni, kus Eesti ja Suurbritannia üksused osalevad koos Afganistanis rahuvalve missioonil."
Esimene laev antakse Eestile üle aprillis 2007, teine laev märtsis 2008 ja veebruaris/märtsis 2009 tarnitakse viimane laev. Esimesed kaks laeva viiakse täielikku operatiivvalmidusse. Kolmas laev varustatakse külgvaatlussonariga, allveerobotite ja miinihävitussüsteemiga. Merevägi planeerib laevade aktiivset kasutust vähemalt 15 aastaks.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse asekaitseminister lord Paul Drayson lisas omalt poolt: "Ühendkuningriigi üks uutest tarnijatest, Eesti kaitseministeerium, on näidanud ennast professionaalse ja eesmärgikindla partnerina, mis võimaldas pooltel läbirääkimised lõpetada imetlusväärse kiirusega. Me loodame, et koostöö Eestiga jätkub ka tulevikus."
Eesti mereväe ülesandeks on tagada siseriiklik miinitõrjevõimekus ning koguda laevateedel süstemaatilist merepõhja- ja keskkonnaalast informatsiooni ja analüüsi. Lisaks tavapärasele miinitõrjele on mereväe laevu võimalik kasutada merepäästeoperatsioonides ning allveeroboteid veealuste ehitusobjektide kontrollimiseks ja uppunud objektide tuvastamiseks. Tõhusa miinitõrjevõimekuse väljaarendamine aastaks 2010 on Eesti mereväe üks peamisi prioriteete. Hetkel kasutuses olevad miinitõrjelaevad on üle 40 aasta vanad ja nendega ei ole võimalik enam täita Eesti mereväele seatud eesmärke.
Jürgen Ligi: "Tähtis on, et me suudaksime täita NATO ees võetud ülesandeid ning ka meie mereväe varustus peab vastama kõige kaasaegsemale tasemele."
Miinijahtijate hanke on ette valmistanud kaitseministeeriumi ja kaitseväe ametnike ning ekspertide töörühm. Lõpliku otsuse tegemiseks jäid sõelale USA “Osprey” ning Suurbritannia “Sandown” klassi miinijahtijad. Brittide laevaklassi kasuks rääkisid paremad tehnilised näitajad, mis sobisid kõige paremini Eesti mereväe ees seisvate sõjaliste ülesannete täitmiseks.
