Viimastel aastatel pulmades üha populaarsemaks muutunud valgete tuvidega neiupõlvenime ärasaatmise komme pahandab loomakaitsjaid. Nende kinnitusel käituvad abiellujad seda rituaali tehes vastutustundetult, sest puurieluga harjunud linnud on vabadusse lastes surmale määratud.

Üht sellist kurblugu kirjeldas Viljandimaal asuva Vanaõue puhkekeskuse töötaja Mehis Luuken. “Eelmisel nädalavahetusel lasti meie keskuses toimunud pulmapeo käigus kaks valget tuvi lahti ja siia nad jäidki. Üks langes paari päevaga kulli roaks, teine käib siiani akna taga süüa-juua otsimas,” rääkis Luuken, kes pöördus linnu aitamiseks Nigula metsloomade taastuskeskuse poole.

Röövlindudele kerge saak

Taastuskeskuse perenaine Kaja Kübar nentis, et pulmarituaalina tuvisid lennutades käituvad inimesed täiesti mõtlematult. “Pulmatuvid visatakse kuskil lihtsalt välja – see tähendab lindude abitusse olukorda jätmist,” osutas Kübar tõsiasjale, millele pulmalised tavaliselt ei mõtle. “Puuris hoituna ei oska nad loodusest ise endale toitu hankida ega ei tule toime näiteks praeguse välistemperatuuriga. Enamasti on tuvisid hoitud soojas ja nii nad jäävadki õnnetult ja näljaselt pulmapaika kössitama.”

Röövlindudele on lumivalge sulekuue tõttu hästi silmatorkavad pulmatuvid kergeks saagiks. “Linnud tuleks uuesti kinni püüda, on vastutustundetu jätta nad niisama saatuse hoolde,” sõnas Kübar.

Looduse hoolde jäetud pulmatuvidega oli Kübar ka varem kokku puutunud. Nii meenutas ta aastatetagust juhtumit, kus ühe mõisa juures lasid abiellujad lendu lausa terve parve valgeid tuvisid, kes kõik jäid sinnasamasse konutama.

Heiki Valner Eesti loomakaitse seltsist tähendas, et pulmatuvide kasutamine tähendab tegelikult saaklindude tootmist. “See on linnuvaenulik tegevus – me määrame ju nad lahti lastes hukule. Viiekümnest tuvist suudab võib-olla ainult mõni üksik looduses kohaneda,” sõnas Valner. “Sisuliselt saadakse selle ilusa kahe sekundi nimel hakkama täiesti mõtlematu tapmisega.”

Valner nentis, et Eestis pole ka seadust, mis keelaks kasutada pulmas tuvisid. “Loodetavasti on see lollus ajutine ning hääbub peagi. Mida vähem kasutatakse loomi ja linde inimeste meelelahutuses, seda parem,” lisas ta.

Valner osutas tõsiasjale, et praegu pole inimestel looduse hoolde jäetud pulmatuvide aitamiseks kuskile pöörduda, sest puudub vastav riiklik mehhanism. 

Kaja Kübar lisas, et üksildastele tuvidele abileidmiseks ei maksa pöörduda ka metsloomade taastuskeskusesse, sest keskus tegeleb vaid meie hädiste ja väetite metsloomadega.

Vaid Tallinna tuvid lendavad koju tagasi

•• Kogenud pulmakorraldaja ja pulmaisa Vahur Jürise sõnul hakkas tuvide lennutamise komme Eestis populaarsust koguma kolm-neli aastat tagasi. “Alguses hakkasid seda kommet kasutama eelkõige vene rahvusest abiellujad,” rääkis ta.

•• Jürise kinnitusel on pulmakorraldajail kohalikud tuvikasvatajad teada. Näiteks Tallinnas tegeleb temale teadaolevalt valgete tuvide kasvatamisega kaks meest.

•• “Neid tuvisid, kes oskavad pärast lahtilaskmist lennata koju tagasi, saab kasutada vaid Tallinna piirides,” rääkis Jüris. “Tuvipaarid on hukka saanud juhul, kui pulmapidu on linnast väljas peetud.”

•• Kui Eesti pulmades leviva kombe kohaselt visatakse tuvid õhku eelkõige pruudi neiupõlvenime ärasaatmiseks, siis mujal maail mas peetakse seda truuduse märgiks. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid