Tapa vaksal häbistab juubeliaastat
Vabadussõja mälestusmärgiks peetava Tapa vaksalihoone aknad on Eesti 90. sünnipäeva aastal laudadega kinni löödud, kõikjal laiutavad rüüstamise, läbustamise jäljed.
Räämas jaamahoonet Eesti tähtsaimas raudteesõlmes näeb igal aastal ligi miljon Narva ja Tartu poole rongiga liiklejat. “Tapa vaksal, mille seinal ripub mälestustahvel siin tegutsenud soomusrongidele, on Vabadussõja mälestusmärk, mida vabas Eestis, Eesti riigi omanduses, iga päev hävitatakse,” ütles Tapa muuseumi juhtaja Harri Allandi.
Tema kogus on foto vabariigi 10. sünnipäeval lipuehtesse ja kuusevanikutesse rüütatud ilusast jaamahoonest. Eesti 90. sünnipäeva aastal laiutab ootesaalides ja restorani ruumes laga ning tühjade alkoholipudelite armaada. Laed tilguvad läbi, seintelt koorub värvi, praod seintes laienevad.
Ruuduline põrand, millel on astunud Konstantin Päts, Johan Laidoner, Lennart Meri, on kaetud prahiga, nurkades vedeleb inimkeha eritisi. Oma laga jätsid vaksalisse maha ka Eesti juubelifilmi “Detsembrikuumus” loojad.
Kui Tapal tähistati linna vabastamise aastapäeva, viidi soomusrongide mälestustahvli juurde õue lillelaud, otse selle kõrval aga irvitab puruks pekstud aken. Kohalikud raudteelased olid vaksalihoonest rääkides sõnaahtrad. Esiteks on juhtkond selle neil keelanud ja teiseks häbi pärast.
“Kahetsusväärne, et Eesti Raudtee ei ole leidnud võimalust pärandit säilitada ja korras hoida,” nentis Riina Soobik, vahendades kogu Eesti juubeliaasta toimkonna seisukohta. “On lubamatu, et lagunevad ajaloolise tähtsusega paigad, nagu Tapa vaksal.”
Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatter aga tunnistas, et riigifirmal pole vajadust praegu midagi olulist jaamahoone heaks teha. Piirdutakse lõhutud akende kinnilöömisega, uste lukus hoidmisega. “Meil pole hoonet vaja, oleme vaksalit mitu korda Tapa vallale pakkunud, kas või sümboolse rendi eest.” Juttu on olnud söögikohast, ohvitseride kasiinost, muuseumist. “Oleks mõistlik, kui omavalitsus hoonele sisu ja kohalikule kogukonnale sobiva funktsiooni leiaks,” rõhutas Vatter.
Riigi hoolimatus
“Eesti riik ei hooli oma ajaloost,” ütles nördinud Tapa vallavanem Kuno Rooba. Lisaks süüdistas ta raudtee esindajat pehmelt öeldes väärinformatsioonis. “Meil oli kokkulepe, et nad teevad kümne miljoni eest rekonstrueerimise projekti ja meie hakkame remondiks Euroopa struktuurifondidest raha hankima. Vald ei saa omaniku eest projekti teha. Aga aprillirahutuste järel, kui raudeeveod vähenesid, tõmmati projektiraha eelarvest maha. Selle taga asi seisab.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõunik Allan Kasesalu teatas, et minister Juhan Parts ei saa Tapa jaama olukorda Eesti Raudtee omanikuna kommenteerida, sest vaksalihoonel puudub majanduslik funktsioon. Kasesalu arvates on tegemist kultuuriministeeriumi murega.
Vaksalist mööda astuv Tapa põliselanik Maria ütles, et tal on häbi nii jaamahoone kui ka hoolimatu riigi pärast. “Läksid välismaalased ära, tulid Eesti omanikud tagasi, aga olukord veelgi hullem.”
Keegi on jaamahoone seinal rongide sõiduplaanile nii suure suguelundi joonistanud, et see hakkab silma igale möödujale. Taamal ilutseb vabariigi juubeliaasta hiigelplakat.
Tapa sümbol ja algus
•• Esimene jaamahoone rajati Tapale 1870. aastal, kui alustas tegevust Balti raudtee.
•• Praegune vaksalihoone valmis osaliselt 1913–1914, lõplikul kujul 1928, Eesti Vabariigi 10. sünnipäevaks. Alates 1930. aastast tegutses vaksalis esinduslik restoran. 1934 avati hoone seinal mälestustahvel 1919. aastal Tapal tegutsenud soomusrongidele. Kohalike sõnul suudeti hoonet korras hoida ka kogu Nõukogude aja.
•• Eesti Vabariigi taassünni ja raudtee erastamise järel käis vaksal alla. Hoone suleti lõplikult 2006. aastal pärast puhveti tegevuse lakkamist.
