Teadusraha jagamise kord pööras teadlased omavahel tülli
Teadusuuringute rahast ilma jäänud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) kohtuskäik haridusministeeriumi vastu paljastab, kuidas Eesti teadusraha jagab käputäis oma huvidega inimesi.
Teaduse sihtfinantseerimise ehk teadusasutustele raha jagamise üle otsustab haridus- ja teadusministeeriumi juurde moodustatud teaduskompetentsi nõukogu (TKN), millesse kuulub viis Tartu ülikooli, kaks Tallinna tehnikaülikooli, üks Tallinna ülikooli ning üks maaülikooli esindaja. 400 miljonile sihtfinantseeritavale kroonile lisaks käib TKN-i käe alt läbi ka baasfinantseerimiseks ehk infrastruktuuri ülalhoidmiseks antav raha. Samast potist taotleb raha ka suur osa nõukogu enda liikmeid.
“Meie arvates ei olegi küsimus saamata jäänud rahas, vaid selles, et raha jagamisega niimoodi susserdatakse. Asi on põhimõttes,” rääkis KBFI vanemteadur Priit Sarv.
Nimelt kõrvaldas TKN rahajagamise arvestuselt ühe KBFI taotluse, põhjendades seda liigses laialivalgumises ning projektitunnuste puudumises. “Tegelikult antaksegi raha teadusteemadele, mitte projektidele ning samal ajal said paljud teised niinimetatud vihmavarjuteemad kenasti raha,” lausus Sarv.
TKN-i koosoleku protokollist nähtub, et instituudile otsustati anda 12,5 miljonit krooni maksev õppetund lihtsalt pedagoogilise sammuna vormistuse tõttu. “KBFI puhul pole peamiseks küsimuseks madal hinne, vaid vormistamise viis pole neil aktsepteeritav juba aastaid,” seisab protokollis. Nõukogu esimees Martin Zobel: “KBFI on teinud vea, see on praegu nii-öelda pedagoogiline protsess.” Lõppkokkuvõttes anti KBFI-le vaid kaks miljonit krooni. KBFI kahtlustab aga, et nende taotlus jäeti meelega hindamata, et tõsta otsustajate enda šanssi raha saada. “Nukker on see, et meie taotlusele ei antud üldse hinnet, mis tähendab, et see lükati kõikide taotluste lõppu. Kui olid vormistuslikud vead, oleks tulnud taotlus meile tagastada ning me oleksime saanud need kõrvaldada,” rääkis ta.
Lahmiv kriitika
Sisuliselt ainus meede TKN-i liikmete huvide konflikti vältimiseks on see, et otsustamise hetkeks peab projektiga seotud isik minema ukse taha. Liikmed jagavad projektid ka omavahel hindamiseks, nagu näeb mullu 1. oktoobri istungi protokollist:
“R. Kütner on E. Mellikoviga kokku leppinud, kuidas jagavad omavahel. Aga ei oska veel täpselt öelda, kuidas jaguneb. Mellikov taotleb ise ka ja Kütner käsitleb seda taotlust. V. Pettai: Pettai taotlus läheb M. Ehalale ja Ehala taotlus Pettaile.”
Ühtekokku taotles eelmisel sügisel uue teadusteema jaoks raha seitse TKN-i liiget, kellest kuus selle ka said.
Praegu välitöödel viibiv
TKN-i esimees Martin Zobel lausus, et talle ei tule KBFI-le raha andmata jätmine eriti meeldegi. “Ma ei mäleta, mis see kontekst oli, aga edetabeli lõppu jäävad taotlused saavad ikka vähem raha. Rõõmustavad need, kes jäävad ettepoole ja kes tahapoole, on nukrad,” ütles ta. “Jumala eest, minul nendega mingit kana kitkuda küll ei ole.”
Ministeerium nimetab kohtuvaidlust kahetsusväärseks, sest KBFI piirdus vaid destruktiivse ja lahmiva kriitikaga.
Kohus jättis KBFI pika ninaga
•• Kuna KBFI ei saanud kohtus vaidlustada vaid enda rahast ilmajätmist, taotles instituut, et kohus tühistaks haridusminister Tõnis Lukase käskkirja, millega jagati eelmisel sügisel välja 400 miljonit krooni teaduse sihtfinantseerimise raha.
•• Sel esmaspäeval Tartu halduskohtust tulnud otsus jättis aga KBFI teadlased pika ninaga, kohtuotsuses nimetati nende väiteid paljasõnaliseks. “Kohtuotsuses on jäetud meie argumente arvestamata ja meil ei ole muud võimalust kui minna edasi ringkonnakohtusse,” lausus Priit Sarv KBFI-st.
•• Samal ajal asus aga ka haridus- ja teadusministeerium instituudile kaikaid kodaratesse loopima. Nimelt saatis ministeeriumi õigusosakond KBFI-le teabenõude küsimusega, kust võetakse raha kohtukulude katteks. Ministeeriumi nimelt huvitab, kas instituut võtab kohtukuludeks raha just nimelt teadus- ja arendustegevuseks sihtotstarbeliselt eraldatud riiklike vahendite hulgast. Seaduse järgi ei ole selline rahakasutus lubatud.
