Traumade tõttu kaotame palju inimelusid

Ees­ti mees­te kesk­mi­ne oo­da­tav elui­ga (67,1 aas­tat) on nais­te kesk­mi­sest elueast (78,7 aas­tat) peaae­gu 12 aas­tat lühem.

Nii suu­re va­he põhjus­ta­vad eelkõige vi­gas­tu­sed ja mürgis­tu­sed, mis on süda­me-ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te ja pa­ha­loo­mu­lis­te kas­va­ja­te jä­rel kol­mas suu­rim en­neaeg­se­te sur­ma­de põhjus. Ees­tis su­ri 2007. aas­tal trau­ma­de ta­gajär­jel kok­ku 1612 ini­mest, neist 1269 meest ja 343 naist.

Noo­red me­hed on altimad

Vi­gas­tu­sed ja mürgis­tu­sed on pea­mi­seks sur­mapõhju­seks noor­tel, moo­dus­ta­des li­gi 2/3 kõiki­dest sur­mapõhjus­test. 2007. aas­tal sai vi­gas­tus­te ja mürgis­tus­te tõttu sur­ma 28 last va­nu­ses ku­ni 14 eluaas­tat. Hüppe­li­selt tõuseb trau­ma­des­se su­re­mus ala­tes 15. eluaas­tast – 2007. aas­tal kao­tas vi­gas­tu­se tõttu elu 158 noort ini­mest va­nu­ses 15–24.

Vii­mas­tel aas­ta­tel on iga viies laps Ees­tis va­ja­nud trau­ma­de tõttu haig­la­ra­vi. 2007. aas­tal va­jas trau­ma­de­ tõttu ars­tia­bi üle

36 000 ku­ni 14-aas­tast last ja roh­kem kui 37 000 15–24 aas­tast  noort. Kümneaas­ta­sed ja va­ne­mad poi­sid sa­tu­vad vi­gas­tus­te tõttu haig­las­se ne­li kor­da sa­ge­da­mi­ni kui sa­ma va­nad tüdru­kud.

Vi­gas­tus­te ra­vi mak­sab mil­jo­neid

2007. aas­tal va­jas vi­gas­tus­te ja mürgis­tus­te tõttu ra­vi li­gi 193 000 ini­mest. See läks hai­ge­kas­sa­le maks­ma üle 350 mil­jo­ni kroo­ni. Ot­ses­te­le ra­vi­ku­lu­de­le li­saks tu­leb ar­ves­ta­da veel töövõime­tushüvi­tis­te, taas­tus­ra­vi ja ra­vi­mi­te ku­lu­de­ga. Vi­gas­tus­te­ga on seo­tud ka suur hulk kaud­seid ku­lu­sid, näi­teks töö- ja õpia­ja kao­tus, hal­ve­ne­nud eluk­va­li­teet, aga ka vi­gas­ta­tu lä­he­das­te aja­ku­lu põeta­mi­se­le, toe­ta­mi­se­le ning va­ja­li­ke­le elu­kor­ral­du­se muu­da­tus­te­le. 

Vi­gas­tu­si saab en­ne­ta­da

Ees­tis on ku­ni 14-aas­tas­te las­te trau­ma­dest põhjus­ta­tud su­re­mus üks Euroopa kõrge­maid. Meie naa­ber­maa­des Soo­mes, Root­sis ja Nor­ras on las­te vi­gas­tus­su­re­mus ne­li kor­da väik­sem. See an­nab tun­nis­tust jär­je­pi­de­va en­ne­tus­te­ge­vu­se tu­le­mus­lik­ku­sest. Põhja­maa­de ta­se­me saa­vu­ta­mi­ne peaks ole­ma ka Ees­ti eesmärk. Tõhu­sa en­ne­tustöö­ga oleks 2007. aas­tal ol­nud võima­lik pääs­ta üle 60 lap­se ja noo­re elu, hoi­da ära pal­jud ras­ke­mad ja ker­ge­mad vi­gas­tu­sed ning sel­le­ga kaas­nev koor­mus lä­he­das­te­le.

Las­te­ga juh­tu­vad õnne­tu­sed on pea­mi­selt põhjus­ta­tud kas nen­de jä­re­le­val­ve­ta jät­mi­sest või puu­du­li­kust tea­best/õpe­tu­sest ja es­maa­bi and­mi­se vä­he­sest os­ku­sest. Vi­gas­tus­te väl­ti­mi­ne peaks ole­ma iga täis­kas­va­nu süda­me-asi. Las­te tead­lik­ku­se tõst­mi­se ja õige­te hoia­ku­te ku­jun­da­mi­se­ga peaks te­ge­le­ma ju­ba va­ra­ja­ses eas.

Vi­gas­tus­te en­ne­ta­mi­sel ei to­hiks pea­mi­ne roll ol­la ter­vis­hoiu­sek­to­ril, kus te­ge­le­tak­se vi­gas­tus­te ta­gajär­ge­de­ga. Tõhus en­ne­tus sõltub nii amet­kon­da­de (koo­li­de ja töö­koh­ta­de) kui ka ko­dust saa­dud õpe­tu­se ja jä­re­le­val­ve koosmõjust.