Bürokraatiamasin seab Larvi raba allesjäämise ohtu

Ala väär­tust uu­ri­nud eks­pert soo­vi­tab ra­ba sääst­a, bürok­raa­tia se­da aga ei võimal­da.

 Ehk­ki veel prae­gu ter­vi­tavad Nis­si ja Pa­di­se val­da­de pii­ri­maal asu­vas­se Lar­vi ra­bas­se saa­bu­jaid soo­kur­ge­de koor ja pu­has ra­ba-õhk, äh­var­dab peatselt idüll lõp-pe­da ja kur­ge­de laul asen­du­da moo­to­rimüri­na­ga.

Har­ju­maa ser­val Pa­di­se val­las elav He­len Koo­vis­te avas­tas mõned kuud ta­ga­si in­ter­ne­tis maa-ame­ti kaar­te sir­vi­des, et te­ma ko­duküla vee­rel asu­va Lar­vi ra­ba ümber on tek­ki­nud pu­na­ne joon. As­ja lä­he­malt uu­ri­des lei­dis ta, et kesk­kon­naa­met on and­nud loa alus­ta­da ra­bas tur­ba kae­van­da­mist. „Uu­ri­sin teis­telt ko­ha­li­kelt ela­ni­kelt ka ja mõned va­ne­mad neist mä­le­ta­sid, et ot­sus loa and­mi­se kohta teh­ti ju­ba 1999. aas­tal,” rää­kis Koo­vis­te. Lu­ba taot­le­nud OÜ Lang­ham too­na kae­van­da­ma ei kii­rus­ta­nud ja ettevõttele ei väl­jas­ta­tud ka maa­ka­su­tus­lu­ba en­ne kui eel­mi­se aas­ta su­vel.

Va­he­peal­se aja jook­sul esi­ta­sid kesk­kon­naor­ga­ni­sat­sioo­nid li­gi 200 hek­ta­ri suu­ru­se ra­ba Na­tu­ra va­ria­laks, mis tä­hen­dab, et ala tu­leks säi­li­ta­da puu­tu­ma­tult. Kesk­kon­naa­me­ti tel­li­mu­sel uu­ris ra­ba väär­tus­lik­kust eel­mi­sel sügi­sel bio­loog Ma­ti Ilo­mets, kes te­gi et­te­pa­ne­ku jät­ta ra­ba kui­ven­da­ma­ta ja tur­vas kae­van­da­ma­ta. „Lar­vi ra­ba, eri­ti sel­le jär­ve ümb­rit­sev õõtsik­soo oleks so­bi­lik kan­di­daat Na­tu­ra 2000 võrgus­tik­ku,” lei­dis Ilo­mets.

Kümme aas­tat ta­ga­si kae­van­duset­tevõtte lu­ba me­net­le­des ei kor­ral­da­tud aga ise­gi kesk­kon­namõju­de hin­da­mist ja nüüd kar­da­vad ko­ha­li­kud, et pea­le ilu­sa ra­ba hä­vi­ta­mi­se jook­seb veest tühjaks ka sel­le kõrval asuv ra­bajärv. Ka Ilo­mets mär­kis, et sel­li­ne risk jääb ise­gi siis, kui teh­taks vä­ga kor­ra­li­kud analüüsid.

Tihedalt nõupidamisi

Ku­na ot­sus loa väl­jas­ta­mi­se kohta teh­ti kümme aas­tat ta­ga­si, ei saa kesk­kon­naa­met prae­gu suurt mi­da­gi et­te võtta. Kesk­kon­namõju­de hin­da­mist too­na­ne sea­dus ei nõud­nud ja seetõttu ei ole ame­til alust sel­le al­ga­ta­mist küsi­da ka prae­gu. Ame­ti maa­va­ra­de spet­sia­list An­ge­la Not­ton nen­tis, et en­ne loa väl­jas­ta­mist aru­ta­ti se­da küsi­must põhja­li­kult. „Nõupi­da­mi­si oli vä­ga ti­he­dalt. Meie ju­ris­tid uu­ri­sid as­ja ühelt ja tei­selt poolt, aga mi­da­gi et­te võtta ei saa,” lau­sus ta.

Kesk­kon­namõju­de hin­da­mist saaks al­ga­ta­da te­ma sõnul näi­teks ju­hul, kui et­tevõte soo­vib loas ole­vaid tin­gi­mu­si muu­ta, näi­teks küsi­da kae­van­dus­mah­tu juur­de. Ehk­ki Lang­ha­mi os­tis hil­ju­ti üles AS Toot­si Tur­vas ja et­tevõttel on nüüd va­ja uu­si lu­ba­sid, ei anna pel­galt see veel uueks me­net­luseks alust, sest kae­van­da­mi­se põhi­tin­gi­mu­sed jää­vad sa­maks. Loa jär­gi võib ra­bas kae­van­da­da 30 000 ton­ni tur­vast aas­tas ja loa kes­tus on mi­tukümmend aas­tat.

Ka He­len Koo­vis­te nen­dib, et ehk­ki ko­ha­li­ke­le ei sobi uue tur­ba­maard­la ava­mi­se plaan mit­te kui­da­gi, on mis­kit et­te võtta sa­ma häs­ti kui võima­tu. „Me või-me ju küll ko­gu­da all­kir­ju, aga ini­me­si elab siin vä­he ja ke­da see ik­ka mõju­taks.” Koo­vis­te on üks Ees­ti maa­va­ra­de ühin­gu juh­te, te­ma sõnul tel­li­sid nad analüüsi kesk­kon­naõigu­se kes­ku­selt. „Pa­ra­ku näi­ta­vad ka sel­le analüüsi tu­le­mu­sed, et ju­rii­di­li­selt on vä­ga kee­ru­li­ne mi­da­gi ära te­ha.”

Veok päevas ja jõhvikakorjamine

•• AS-i Tootsi Turvas ressursijuhi Tiit Saarmetsa sõnul pole kohalikel muretsemiseks põhjust ja tasuks vaadata laiemat pilti.

•• Saarmetsa sõnul annab avatav turbakaevandus tööd kohalikele ja parandab Eesti riigi kehvakest majandusbilanssi. „Kui looduskaitse all on 21% Eesti rabadest, siis turvast toodetakse vaid kahel protsendil,” lausus ta.

•• Kui ettevõte dokumentatsiooni korda saab, asutakse esmajärjekorras rajama juurdepääsuteid. „See võiks juhtuda aasta-kahe jooksul,” ütles Saarmets. Raba väljaehitus kestab kuni viis aastat ning seejärel oleks 50 aastat tootmisperiood. Raba väiksuse tõttu veetaks päevas sealt keskmiselt välja vaid üks veok.

•• Juurdepääsuteed annaksid tema hinnangul kohalikele mõnusa võimaluse jõhvikal käia. Kui umbes 50 aasta pärast raba ennast ammendab, saab tema sõnul valida, mis sinna rajada. „Võimalik on muuta see ala taas sooks, aga võib-olla vaadatakse siis, et sinna saaks näiteks toreda elamuala.”