Kõrgkoolid peavad sügisest asendama hinde 5 tähega A
Kuigi juba kümme aastat tagasi Bologna protsessiga liitudes oli teada, et Eesti kõrgkoolid peavad 2009/10. õppeaastal üle minema õpitulemustest lähtuvale ja tähtsüsteemis hindamisele, ei ole kõik selleks valmis ja nõuavad lisaaega.
Veel kinnitamata määruse eelnõu järgi peavad kõik kõrgkoolid väljendama hindeid numbrite asemel tähtedega. IT-kolledži kvaliteedijuhi Merle Varendi sõnul on kõige aeganõudvam just õppeinfosüsteemi (ÕIS) ja normdokumentide muutmine, et sealgi kajastuksid sügisel õppima asuvate tudengite hinded tähtsüsteemis, mitte enam numbrites. „Kas hinnatakse tähe või numbriga, see on harjumise asi,” ütles Varendi ja lisas, et põhimõttelist erinevust hindesüsteemide vahel ei ole.
Ometigi on see üks peamisi põhjuseid, mis teeb IT-kolledži kõrval muret ka Tallinna tehnikaülikoolile (TTÜ). „Võib tulla olukord, kus teise või kolmanda aasta tudeng võib ka nõuda tähelist hindamist ja siis läheb pilt väga segaseks,” rääkis Varendi. „Õppeaasta algab kohe-kohe, küsimus on aga selles, kuidas hakata õpilasi hindama.” Tema sõnul oleks kolledž muudatusteks valmis alles poole aasta pärast. TTÜ tegi aga ettepaneku lükata üleminek lausa aasta võrra edasi.
Haridusministeeriumi kõrghariduse peaeksperdi Helen Põllo sõnul paneb enamik Eesti kõrgkoole juba praegu hindeid tähtsüsteemi järgi. „Õppeinfosüsteemiga võib küll probleeme tõusta, kui varem on teist süsteemi kasutatud,” nentis Põllo. Sealjuures lisas ta, et ülikoolidel on olnud aega mõelda, milliseid muudatusi tuleb hindamissüsteemis sügiseks teha. Samuti nõuab eelnõu, et iga õppeaine puhul oleks täpselt kirjeldatud õpiväljundeid ehk oskusi ja teadmisi, mis tudeng peab omandama. „Kui inimene õpib kõnekunsti, siis õpiväljundiks on see, et ta oskab kõne pidada,” selgitas Põllo.
Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) hariduspoliitika nõuniku Tanel Sitsi sõnul ei muuda numbritelt tähtedele üleminek tudengite jaoks suurt midagi. Küll aga tähendab see lisatööd õppejõududele, lisas Sits. „Kui seni oli õppejõul mingi idee, mida aines teha tuleb, siis nüüd peaks töö sisulisemaks muutuma,” ütles Sits ja tõi näiteks, et vaid loengutes kohal käimisega ei saa ilmselt enam tõendada, et tudeng on aines vajalikud oskused omandanud.
E-d ei soovitata
Muudatus on ka see, et kui seni olid kõrgkoolides positiivsed hinded A kuni E, siis edaspidi soovitavad määruse koostanud eksperdid hinnet E vähem kasutada. „Liiga suur E-de hulk tähendab, et õppekava õpiväljundid ei pruugi olla omandatud ning lõpetanute võimalused toime tulla või järgmiseid aineid omandada on piiratud,” ütles Põllo. Ühtlasi lisas ta, et ülikoolile jääb siiski õigus ise otsustada, mis ainete puhul E-st piisab ja mille puhul mitte. Näiteks võib hindega E ehk „kasinaga” läbida küll vabaained, kuid kohustuslikes jätkuainetes tuleb saavutada vähemalt D. Varendi ütles, et tema ei näe siiski põhjust, miks hinne E ei peaks olema piisav. „Kui E on minimaalsel tasemel teadmised, siis see on kasin teadmine ja ongi nii,” lausus Varendi.
Tehnikakõrgkool on valmis
•• Kuigi ka Tallinna tehnikakõrgkool (TTK) on seni kasutanud hindamiseks tähtede asemel numbreid, usutakse, et sügiseks ollakse üleminekuks valmis.
•• TTK õppeosakonna juhataja Anne Rooste sõnul ei tähenda numbritelt tähtedele üleminek koolile lisatööd. „Meil on selleks oma ajakava ja esimeste hinnete panemiseni on aega,” ütles Rooste ja lisas, et reaalselt tuleb hindamisega tegeleda alles tuleva aasta jaanuaris. Rooste sõnul võib siiski probleeme tekkida õppeinfosüsteemiga, kuid sisuliselt hinnete panemine ei muutu. „Keskmist hinnet arvestatakse ju ikka numbrisüsteemis,” sõnas Rooste.
•• Haridusministeeriumi kõrghariduse peaeksperdi Helen Põllo sõnul tuleb ministeeriumil järgmise paari nädala jooksul läbi vaadata ettepanekud, mis kõrgkoolid on praegu veel kinnitamata eelnõule teinud, ja seejärel võivad kõne alla tulla ka muudatused.
Hinnete väärtus
Ülikoolides kehtiva hindamisskaala järgi on hinne A „suurepärane“ ja üliõpilasel on silmapaistvalt head teadmised ja oskused.
Hinde B ehk „väga hea” puhul võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused detailsemates teadmistes.
Hinde C ehk „hea” saamine tähendab, et tudeng oskab teadmisi eesmärgipäraselt kasutada, kuid on detailsemates teadmistes ebakindel.
Hinne D ehk „rahuldav” tähendab, et üliõpilane oskab teadmisi ja oskusi kasutada harjumuspärastes olukordades, kuid jääb hätta erandlikel juhtudel.
Hinne E ehk „kasin” on madalaim positiivne tulemus. Kui aga senini piisas E-st enamasti õpingute jätkamiseks, siis eelnõu järgi tahetakse hinde kasutamist vähendada ja iga aine puhul sellest tulemusest enam ei piisaks.
Hinne F ehk „puudulik” tähendab, et õpitu jääb allapoole miinimumtaset.
•• Selleks et arvutada üliõpilase keskmist hinnet, teisendatakse tähed jällegi numbriteks, kus A vastab numbrile 5 ja E numbrile 1.
