Iga heaks kiidetud projekti jaoks jagub keskmiselt 3,5 miljonit krooni. See kulub õppekavade analüüsimiseks ja ülikoolide koostöös loodavate ühisõppekavade loomiseks. Samuti on tudengitel võimalik praktiseerida ettevõtetes, mis projekti raames kõrgkoolidega koostööd teevad. See omakorda võimaldab tublimatel neist hiljem ka seal tööd saada.

SA Archimedes struktuuritoetuste osakonna juhataja asetäitja Alice Libliku sõnul valiti koostööd tegevad ettevõtted iga konkreetse haru spetsiifika järgi. „Ettevõtete kasu projektis osalemisest on suuresti tõepoolest see, et nad saavad hiljem endale tööle tudengid, kelle oskused vastavad nende ootustele,” selgitas ta. Koostöö ettevõtetega peaks tagama ka selle, et vastavas valdkonnas tulevikus esile kerkivad trendid ja suunad integreeritaks võimalikult aegsasti ka koolide õppekavasse.

Koostöö välislektoritega

Libliku sõnul tehakse projektide raames koostööd ka ettevõtlusspetsialistidega, kaasates neid üliõpilaste praktika juhendamisse ja õppekava analüüsimisega seotud tegevuste juurde. Tihedat koostööd tehakse ka välisõppejõududega, keda kutsutakse loengut pidama.

Eelmisel aastal valiti sama projekti raames välja 17 taotlust. „Möödunud aastal rahastatud projektid on praegu arendusfaasis, kus toimuvad ühisseminarid partneritega õppekavade arendamiseks ning kaardistatakse eri huvigruppide vajadusi,” rääkis Liblik. Rahastatud projektide elluviimise eest kannavad vastutust eelkõige toetust saanud kõrgkoolid ise ja nende partnerid. Enamiku projektide tähtaeg on 2014. või 2015. aastal.