Üleilmne raport: narkopoliitikat peaks muutma
Ülemaailmne narkopoliitika komisjon, kuhu kuuluvad näiteks endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, USA omaaegne riigisekretär George Schultz ja endine EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana, leidis eelmisel nädalal avaldatud raportis, et praegusel kujul on narkootikumide ja narkokaubandusega võitlemine läbi kukkunud.
Uimasti tarvitajate, „kes teistele halba ei tee”, kriminaliseerimine ja marginaliseerimine tuleks raporti järgi lõpetada ning kaaluma peaks ka mõnede ainete, eriti kanepi legaliseerimist.
Neisse esmapilgul radikaalsetesse ettepanekutesse tuleb Eesti tervise arengu instituudi narkomaania ennetamise osakonna juhi Aljona Kurbatova sõnul suhtuda teatud kriitikameelega. „Kriminaliseeritus ja karistamine soovitatakse raportis asendada ravi pakkumisega,” sõnas Kurbatova, kelle sõnul on raport suunatud pigem neile riikidele, kus poliitikad on olnud seni väga repressiivsed. Ta kinnitas, et raporti sõnum ei ole allaandmine ja narkootikumide suhtes käte ülestõstmine, vaid valitsusi julgustatakse katsetama narkootikumide legaalse kasutamise mudelitega. Ka kanepi puhul ei ole raportis juttu selle üleüldiselt kättesaadavaks tegemisest, pigem on rõhk dekriminaliseerimisel.
Kurbatova sõnul näitab maailma kogemus, et edukamad on olnud need riigid, mis on repressiivse poliitika asemel läinud kahjude vähendamise teed. Eestis dekriminaliseeriti uimastite tarvitamine 2002. aastal, mis ei tähenda, et tarvitamine on legaalne, vaid selle eest ei karistata kriminaalkorras. „Eesti narkopoliitika on kümne aastaga muutunud järjest vähem repressiivseks tarvitajate suhtes ning samal ajal rangemaks narkokaubanduse osas,” lisas ta.
Teised maksavad
Tartu ülikooli kriminaalõiguse professori Jaan Sootaki hinnangul aga tuleks narkokriminaalpoliitika asendada narkopoliitikaga. „Narkomaan vajab ravi, proovija ehk selgitustööd, aga kumbki neist ei vaja karistamist,” sõnas ta ja lisas, et narkokaubandusega tuleb siiski võidelda.
Sootaki arvates võib dekriminaliseerimise tõstatamine rahvusvahelisel tasemel riikidele anda julguse need sammud astuda.
Eesti politseiameti kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametniku Risto Kasemäe sõnul on aga ka n-ö rahumeelselt narkootikume tarvitav inimene, kes oma sõltuvuse tõttu ei röövi ega tapa, ühiskonnale koormaks. „Oma tervise rikkumine teeb otseselt viga ülejäänud ühiskonnale, sest teised peavad kinni maksma narkotarvitaja ravikulud,” sõnas ta. „Minu arvates on väga inimvaenulik väita, et narkoäri tuleks legaliseerida,” ütles Kasemäe.
Kanepi legaliseerimiseks peaks maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) esitama põhjendatud seisukoha kanepisuitsu ohutuse kohta, kuid seda pole tehtud. „Ma ei usu, et Eesti seadusandjad oleksid nii naiivsed, et alluks näiteks marginaalse grupi nõudmisele legaliseerida kanepi suitsetamine,” sõnas Kasemäe.
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti sõnul võiks mingite narkootikumide legaliseerimisel olla ka õiguslikust seisukohast täiesti ettearvamatud tagajärjed. Laanet tõi näiteks kanepisse liberaalselt suhtuva Hollandi, kus praeguseks on tema sõnul muutunud ääretult raskeks määrata piiri kui palju, mida ja kuidas täpselt tohib tarvitada.
„Riigijuhtidel peab olema väga selge seisukoht – narkootikumide suhtes täielik ei,” sõnas Laanet. „Narkootikumide tarvitamist me ühiskonnas kuidagi tolereerida ei saa.”
Narko tapab rohkem kui liiklus
Sadakond narkosurma
•• Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetest selgub, et 2010. aastal suri narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mürgistuse tagajärjel 104 inimest, neist 91 meest ja 13 naist. Võrdluseks – liikluses hukkunute viimase kolme aasta keskmine on 103 inimest.
•• 81 inimesel põhjustas surma etanoolimürgitus ja 66-l vingugaasi mürgitus. Kõikidest eelmise aasta mürgistustest langeb narkootikumide arvele 34,7 protsenti.
Pea tuhat kuritegu aastas
•• Narkosurmade puhul on mainitud 104 surmajuhtumist on kohtueksperdid vaid ühel juhul tuvastatud enesetapu, kõik ülejäänud on kirjutatud õnnetusjuhtumi reale.
•• Justiitsministeeriumi andmeil registreeriti 2010. aastal narkokuritegusid 901, neist enamik (78%) puudutas narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. Enim konfiskeeriti möödunud aastal kokaiini (217 kg). Selle arvu viis üles rekordiline Venezuelast saadetud kokaiinilast.
