Doktoritöö: lapsnarkomaanidega tuleb juba koolipingis hoolikamalt tegeleda
Eesti on narkomaaniasse haigestunud inimeste poolest endiselt üks maailma juhtivaid riike. Eelmisel nädalal Tartu ülikoolis kaitstud väitekirjas analüüsis teadur Sigrid Vorobjov siiani meil kasutatud ennetustöö tulemuslikkust ja leidis, et nii mõndagi võiks teisiti teha. Autori peamine väide on, et kuna üle poole süstivaid narkomaane alustab süstimist juba lapseeas, tuleb suunata rohkem energiat just ennetustööle laste seas.
Oma töös tõi Vorobjov esile, et praegustest täiskasvanud narkomaanidest on veerand teinud algust juba alla 15-aastasena, oli ka üheksa- ja kümneaastaseid. „Ka viimaste uuringute põhjal võib väita, et ligi pooled alustavad süstimist nooremalt kui 18-aastaselt,” selgitas Vorobjov, kes töötab tervise arengu instituudis teadurina. „Koolides antakse edasi küll uimastiharidust, kuid peaks rakendama veelgi rohkem tegevusi, millel on varasemate uuringute põhjal teada, et on mõju noorte käitumisele.”
Doktoritööd tehes on küsitletud ka õpetajaid, et teada saada, kuidas nad ennetustööd teevad. Õpetajad leidsid, et parim ennetusviis on lastega rääkides narkootikumide tekitatavat kahju veelgi ohtlikumana esitada. Ühtlasi näitavad uuringud Vorobjovi sõnul, et selline lähenemine noorukite puhul ei toimi. Vastupidi – mõjub ausa info andmine ning emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamine, sealhulgas julgus öelda „ei”.
Samuti arvab Vorobjov, et nende noortega, kellel on juba uimastitega probleeme, tuleb eraldi tegelda. „Enamikul neist lastest on ka muud sotsiaalsed-neuroloogilised probleemid, mis ilmnevad juba tunduvalt varem, ja siis nad lähevadki üle narkootikumide kasutamisele,” märkis Vorobjov. Mitme riigi kogemus on näidanud, et edukaks osutuvad programmid, mis on suunatud lapsevanematele ja peredele – need keskenduvad peresuhetele ja konflikti lahendamisele.
Süstlavahetus apteeki
Vorobjovi teine oluline soovitus Eesti poliitikakujundajatele on: kui inimene on juba narkomaaniasse haigestunud ja end süstima hakanud, tuleb talle luua võimalusi puhaste süstalde saamiseks, et piirata vere kaudu levivate nakkuste levikut. Vorobjov teeb ettepaneku teha koostööd apteekritega, kes oleksid nõus ennetustöös osalema ja ka tasuta süstlaid jagama.
Apteekides süstalde jagamine toimiks teaduri sõnul just alles süstima hakanud narkomaanide puhul, kes ise ei pea end veel tingimata narkomaaniks. Pealegi käivad nad niikuinii ise tavalistest apteekidest süstlaid hankimas.
Ent uuringu käigus intervjueeritud apteekrid ei olnud sellest mõttest just vaimustuses. Paljud neist suhtusid süstivatesse narkomaanidesse pigem väga halvasti. Osa apteekreid ütles isegi, et nad keelduvad praegu ka raha eest narkomaanidele süstlaid müümast.
KOMMENTAAR
Ennetustööks pole ressursse
Kai Kimmel
Eesti apteekrite liidu esimees
Praeguse tööjõuressursiga ei saa me endale lisatööd võtta. Meil ei ole selleks ressurssi. Paljudel apteekidel, mis asuvad näiteks suurtes kaubanduskeskustes, ei ole ka piisavalt ruumi. Narkomaanidega ennetustöö tegemiseks peaks olema eraldatud ruum ja see peab olema valvatud, näiteks et ei puututaks kokku äravisatud kasutatud süstaldega. Me ei saa ka inimese käest küsida, kas ta on narkomaan, vaid lihtsalt seda kliendi puhul eeldada.
Põhimõtte enda vastu ei ole mul midagi, narkoennetustöö on väga oluline.
