Näiteks saab tegevustoetuseks lausa 629 000 eurot Eesti olümpiakomitee. Loomulikult on spordil raha vaja, kuid nagu opositsioonisaadikud on tabavalt viidanud, paistavad selle rahasumma tagant välja Neinar Seli „tubli keha, pikad käed ja vasar”. Seli, Reformierakonna liige, suurtoetaja ja peaminister Andrus Ansipi hea sõber, valiti mäletatavasti hiljuti olümpiakomitee presidendiks.

Raha reformidele

Sama lustlikud on toetused sise- ja justiitsministeeriumile. Asutused saavad kumbki 50 000 euro suuruse rahasüsti, kusjuures siseministeeriumil on see ette nähtud omavalitsusreformi ettevalmistamiseks ja justiitsministeeriumil riigireformi ettevalmistamiseks. Mõlema puhul on tegemist teemadega, mis kuuluvad nagunii nende ministeeriumide valdkonda. Eriti küsitav on järjekordne rahasüst omavalitsusreformi ettevalmistamiseks, mida on teatavasti juba aastaid ettevalmistatud.

Ilma pole jäetud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, mis saab katuserahadest 150 000 eurot MTÜ-de ja sihtasutuste kaasamiseks.

Ka kultuuriministeeriumi haldusalas on kaks näidet toredate rahaeraldiste kohta. Vanemuise teater saab palgafondi suurendamiseks üle 300 000 euro ja rahvusooper Estonia üle 200 000 euro. Ilmselt oskas Vanemuise juhi kohalt Reformierakonna kantsi kultuuriministeeriumisse kantsleriks suunduv Paavo Nõgene oma teatrile korraliku summa küsida. Draamateatri, Ugala, Endla, Rakvere teatri ja linnateatri kohta selliseid ridasid tabelist paraku ei leia.

Koalitsioon on lisaks eeltoodule tublisti oma kodukoha asjade eest seisnud. Näiteks saab Türi vald tõenäoliselt just Järva- ja Viljandimaalt riigikokku valitud Türi endise linnapea, riigikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimehe Kaia Iva ennastsalgavale tööle katuserahadest juurde 129 000 eurot. Selle raha eest saavad lasteaiad piirdeaiad, rekonstrueeritakse laululava ja soetatakse inventari Türi kultuurimajale ja õppevahendeid Türi ühisgümnaasiumile. Oisu perekodu saab endale auto. Iva jääb kodukoha rahastust kommenteerides tagasihoidlikuks: „Türi asjade eest ei seisa ainult mina, sest mina pole ainus Järvamaalt valitud saadik. Ma võiksin ju kirjutada kõik rõõmsalt enda nimele, aga see ei oleks aus,” põhjendas Iva.

Ülerulliv koalitsioon

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor nentis, et keegi, sealhulgas opositsioonist ülerullivad koalitsioonipoliitikud, ei mäletagi enam, mida see katuseraha tegelikult tähendab. Selgituseks niipalju, et katuserahaks kutsutakse summasid, mille poliitikud riigieelarve tuules koduvaldadele jagavad.

Raha on mõeldud kohalikele omavalitsustele näiteks koolimaja ehitamiseks või klaveri ostmiseks, mänguväljakute rajamiseks või terviseradade valgustamiseks. On juhtunud, et ka katuse parandamiseks – siit ka selline nimetus. Kui tavaliselt jagavad katuseraha kõik parlamendierakonnad võrdselt, siis tänavune protsess on tekitanud opositsioonipoliitikute seas teravaid vastukajasid.

Nestori sõnul noppisid võimuerakondlased omatahtsi tõepoolest välja ettepanekuid, mille sotsid ja Keskerakond olid esitanud riigieelarve muudatuseks. „Meie ei tahtnud sellel aastal tõesti mingeid katuserahasid,” rõhutas ta ja tuletas meelde sotsiaaldemokraatide ettepanekut anda katuserahast 3,6 miljonit eurot meditsiinitöötajate palgatõusuks. „Võitjad oleksid olnud arstid, õed, residendid, kiirabitehnikud, patsiendid, töötud, vabariigi valitsus. Ehk ka riigikogu. Oleksid kaotanud küll „katused”, aga küllap oleks saanud hakkama,” ütles Nestor.

Valitsusliit ajas oma rida ja nüüd kaetakse eelnimetatud palgatõus hoopis töötu riikliku abiraha vähendamise arvelt. Nimelt pidi töötutoetus alates järgmisest aastast tõusma 65,4 eurolt 145 euroni kuus, kuid valitsuse algatatud eelnõu järgi on see 1. jaanuarist 35 protsenti töötasu alammäärast ehk 101,5 eurot.

Alustavad sõda

Iva, kes konkreetsetel läbirääkimistel ei osalenud, kinnitas, et tegelikult püüti olla opositsiooniga igati koostööaltid, pakkudes neile lõpuks kinnitatust oluliselt teistsuguseid summasid. „Ja nemad ütlesid, et ei soovi. Et nemad alustavad sõda. Ilmselt oli seal ka muid põhjuseid. Selle peale võttis koalitsioon opositsiooni muudatusettepanekud ette ja üritasime sealt ise leida asju, mis võiksid olla ka opositsioonile meelepärased,” selgitas Iva.

Nestori hinnangul on ainus õige asi kogu praeguse rahajagamise juures see, et maailmavaate arendamise sihtasutustele (MASA) mõeldud 900 000 eurot võeti järgmise aasta riigieelarvest välja ja jagati katuseraha kaudu laiali. Täpsemalt läheb sellest summast 60 000 eurot sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu uuringute ja analüüside teostamiseks. Ettepaneku anda 900 000 eurost teatud summa just koostöökogule tegi möödunud nädalal Eesti Päevaleht.

Kokku jagatakse katuserahade kaudu järgmisel aastal laiali 9,4 miljonit eurot. Lisaks MASA-dele on summa katteallikateks sageduslubade müügitasust ja litsentsidest tulev 3,9 miljonit eurot, valitsuse reservist 3,1 miljonit eurot ja trahvide laekumise suurendamine kaitseministeeriumilt 1,4 miljoni euro ulatuses. „Nii nagu rahanduskomisjonis seletati, on tegu trahvidega lepingu rikkumiste eest. Ilmselt siis see suur sammas Vabaduse platsil,” ütles Nestor.



KATUSERAHA

Riigikogu poolt jagatud kümme huvitavat rahasüsti

1. Vabariigi Presidendi Kantseleile diiselgeneraatori soetus – 80 000 eurot

2. ERR ühiskondlik-poliitiliste ja uudistesaadete toetus – 30 000 eurot

3. Haridus- ja teadusministeerium Tallinna tehnikaülikoolile – 1,2 mln eurot

4. Eesti olümpiakomitee tegevustoetus – 629 000 eurot

5. Oisu perekodu auto soetus – 5000 eurot

6. Viru-Nigula vald: avalik saun, investeering – 3000 eurot

7. Varstu vald: külakiik 4000 eurot

8. Eesti Kulinaaria Assotsiatsiooni, Eesti toidukultuuri ühisturundus – 20 000 eurot

9. MTÜ Baltic Center for Russian Studies uuringu „Pehme jõu kasutamine Venemaa välispoliitikas oma lähinaabruses” läbiviimiseks – 15 000 eurot

10. Sihtasutus Unitas World Memory Project Eesti mälestuste ja Eesti ajalookogemuse ekspordiprojekt – 50 000 eurot



KOMMENTAAR

Koalitsioon ostab valimisteks kandidaate

Riigikogu Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul pakkus koalitsioon tõepoolest opositsioonile, et saate mõniteist pisikest objekti selle eest, et riigieelarve ilma erilise aruteluta vastu võtta. „Kuna aga riigieelarves on niivõrd suuri puudujääke alustades sellest, et reklaamitakse lastetoetuste reformi, aga see puudutab liiga väheseid lapsi, lubatakse õpetajate palgatõusu 11 protsenti, aga seda raha pole, ei tehta eelarves midagi selle jaoks, et elektrimakse vähendades poleks järgmisel aastal Eestit ees ootamas euroala kõige kiirem hinnatõus, siis ei pidanud me sellist äraostmisplaani kohaseks vastu võtta. Ütlesime, et riigieelarves tuleb leida raha ja mingisugune kompromiss, kuidas elektrihinna tõusu pehmendada,” selgitas Simson ja lisas, et nüüd on selgunud, et poliitilisteks katusteks leitud 9,5 miljonit eurot oleks olnud täiesti piisav, et alandada elektriaktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani kõigile kodutarbijatele. Simsoni sõnul räägiti algul, et poliitiliste katuste jaoks leitakse ainult kolm miljonit eurot, millest ühe miljoni võtab IRL, teise Reformierakond ja kolmas jagatakse poole parlamendi vahel. „Nüüd on selgunud, et seda raha, mis jagatakse, osutus olema 9,5 miljonit.”

Kommenteerides katuseraha saavate objektide nimekirja, ütles Simson, et see on väga seda nägu, et kasutatakse riigi raha kohalikes valimisteks kandidaatide otsmiseks. „Kohalikele omavalitsustele minnakse nende oma rahaga kosja, selle asemel et kompenseerida kohalikele omavalitsustele ausalt näiteks maamaksuvabastus. See protsent on jäetud madalamaks kui üks ühele kompensatsioon nõuaks, aga selle pealt on hoitud raha kokku, millega minnakse vallavanemale näiteks 3000 eurot mänguplatsi eest pakkuma. Ilmselgelt kannatavad ka vallad ja linnad elektri hinnatõusust väga palju ja selle asemel, et seda ohjata, antakse üle Eesti 3000-euroseid kinkepakette,” nentis Simson.