Kõrgharidusreform: kas edaspidi tulevad juristid ainult Tartust?

Eesti Päevaleht tutvustab uut kõrghariduse rahastamise skeemi ja seda, mis kool mille eest vastutab.Ministeeriumi kinnitusel ei tähenda ühe ülikooli vastutus, et mujal ei tohiks teatud ainet õpetada. Kuigi üksikasjad pole veel kindlad, oodatakse kõigilt ülikoolidelt õppekavade vähendamist.

Kõrgharidusreformi üks põhimõttelisi alustalasid hakkab paika saama: haridus- ja teadusministeeriumi ning avalik-õiguslike ülikoolide vahel on üldjoontes paika pandud vastutusvaldkonnad, mille alusel hakkab toimuma raha jagamine siis, kui ülikoolid ei tohi enam eestikeelse õppekava järgi õppija käest õppemaksu võtta.

Siiamaani toimus ülikoolide rahastamine nii, et ministeerium tellis teatud hulga õppekohti kõigile erialadele (näiteks 30 ajakirjanikku, 10 füüsikaõpetajat ja kuus eesti filoloogia magistranti). Edaspidi vähendab ministeerium kohtade loomise ettekirjutust ja hakkab ülikoolidelt tellima hoopis tulemust: näiteks seda, et Tallinna ülikool vastutaks „kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse eest õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste alal”. Ehk lühidalt: toodaks õpetajaid.

Peale üldsõnaliste valdkondade tuleb aga veelgi täpsemaid kokkuleppeid – näiteks see, kui mitu protsenti vähem õppekavu soovib ministeerium 2013.–2015. aastal ühes või teises koolis näha. Või mida tähendab arvude keeles lause: „Üliõpilaste lõpetamise efektiivsus on suurenenud.”

Kõigi kuue avalik-õigusliku ülikooli kohta käiva niinimetatud halduslepingu kõrvale tuleb seega iga kooli jaoks omaette tulemusleping, kus on üksikasjad, rahasummad, protsendid ja muud näitajad. Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul peaksid esialgsed kokkulepped lähinädalatel kooskõlastusringile minema.

Eesti Päevalehe kätte jõudnud esialgsest dokumendist saimegi kaardistada, kuidas jagunevad umbkaudu 28 eri valdkonda Eesti ülikoolide vahel. Nagu Mart Laidmets on ka varem öelnud, pole vastutusvaldkondade puhul eriti suuri üllatusi, sest mõned teemad on Eestis juba ajalooliselt välja kujunenud. Kõigi kuue kooli põhitegevuseks on nende traditsiooniline valdkond: Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) vastutab „kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava” muusika- ja teatrialase õppetegevuse eest, Eesti kunstiakadeemia kunstivaldkonna eest jne.

Niisiis tulevad insenerid edaspidigi eelkõige Tallinna tehnikaülikoolist ja juristid Tartust (kuigi tehnikaülikoolilt soovitakse saada näiteks tehnikaõiguse magistreid). Nii et teoreetiliselt oleks ka Tallinna ülikoolil ikkagi võimalik oma õigusteaduskond välja arendada.