Euroopa Komisjon sunnib Eestit haldusreformi ära tegema

Euroopa Komisjon ütleb, et teatud euroraha jääb kinni, kui kohalikke teenuseid üle ei vaadata. Nõue on sõnastatud mitmeti tõlgendatavalt ja Eesti peab läbirääkimistel midagi vastama. Kõige rohkem mõjutaks see kohalike omavalit­suste haridus-, sotsiaal- ja tööturuinvesteeringuid.

Umbes kuu aega tagasi tulid Eesti esindajad Euroopa ülemkogult tagasi heade uudistega — Eesti oli välja võidelnud endale suurema protsendi järgmisest eurorahade perioodist ning kokku on meil kasutada järgmise seitsme aasta jooksul umbes 4,6 miljardit eurot. Mida siiamaani väga avalikult ei räägita, on aga see, et Euroopa Komisjon on võtnud seisukoha, et osa sellest rahast ei saa kasutada enne, kui kohalike omavalitsuste reform on tehtud. Kuid just seda rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk Eesti Päevalehele selgelt kinnitas.

Eelmise aasta novembris saatis Euroopa Komisjon Eestile kirja soovitustega, kuidas järgmise perioodi miljardeid kasutama võiks hakata. Kohas, kus räägitakse kohalike omavalitsuste teenuste arendamisest, sotsiaalsetest tagatistest ja arengust, seisab ka selline müstiline soovitus: „Struktuurifondide vahendite eraldamisele peaks eelnema struktuurireform, mis võimaldab kohalikul tasandil paremini osutada kvaliteetseid teenuseid.”

Suurus pole kriteeriumiks

Seda, et kasutatakse sõna „peaks” ja eelnevates lõikudes nimetatakse, et tegemist pole konkreetselt eeltingimusega, vaid soovitusega, oleks vaja lahti seletada. Kuna ka rahandusministeeriumi ametnikud ei saanud väga täpselt aru, kas see tähendab siis seda, et osa rahast ei ole võimalik hakata kasutama enne avalike teenuste reformi, küsiti komisjoni käest täpsustust. Eesti Päevalehele teadaolevalt laekuski eelmisel nädalal sellele vastuseks e-kiri, mis üldjoontes kinnitas komisjoni seisukohta: kui teenuste reformi ei tehta, siis osa eurorahast n-ö lahti ei lähe.