Eesti lastekaitse ja sotsiaalspetsialistid arvestavad liiga vähe laste arvamusega

Lapsekeskne lähenemine on Eesti sotsiaal­töötajate praktikas pigem vähelevinud.
Laste jutu arvestamise asemel tehakse
otsuseid pigem vanematelt saadud info põhjal.
Vajakajäämiste põhjuseks on peamiselt ajapuudus ja vähesed oskused usaldussideme loomisel.

2012. aastal lisandus Eestis ametlikult 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last. Kõigi nende puhul oli vajalik sotsiaal- või lastekaitsetöötaja sekkumine ning sageli ka perekonnast eraldamine. Aasta-aastalt kasvav arv tähendab, et üha rohkem on vaja laste heaolu hinnata. Tallinna ülikooli teadlased uurisidki, kuivõrd sotsiaaltöötajad kaasavad oma otsustesse lapsi ja arvestavad nende arvamusega.

Tulemused näitasid, et ehkki n-ö lapsekeskne lähenemine - lapse vajadustega arvestamine ja tema huvidest lähtumine, sh lapse aktiivne kaasamine tema kogemuste, mõtete, soovide ja vajaduste mõistmiseks - on tänapäeva sotsioloogias üha rohkem kandepinda saamas, on seda praktikas keeruline rakendada. 

Loe edasi, mille taha laste ära kuulamine jääb ja milliseid nippe kasutada, et lapsi avada ja neid rääkima saada.