Noor Viljandi naine lasi isakaru maha
Plaks läks laupäeva õhtul Parika raba lähistel üksi sokku ja kopraid jahtima. Viimased jäid tal küll nägemata, kuid selle asemel sattus ta silmitsi hoopis karuga. „Käisin sokku vaatamas ning kui tuldud teed mööda tagasi auto juurde läksin, jalutas tuldud jälgi mööda mulle karu vastu,“ kirjeldas Plaks ootamatut vahejuhtumit. „Kuna kell oli juba praktiliselt üheksa ja väljas oli päris hämar, siis ma ei saanudki alguses aru, kes sealt tuleb.“
Veidi enne seda oli Plaks näinud üksikut hunti, kellest ta poleks ohtu kartnud. Kui ta aga püssi optikast tulijat lähemalt uurides aru sai, kes talle tegelikult vastu vantsib, muutus olukord kohe teiseks. Looma märgates oli too umbes 50 meetri kaugusel ning ninaga aina maad nuusutades jõudis ta Plaksist vaid 30 meetri kaugusele. „Mul oli raadiosaatja käes ja küsisin meeste käest, kes olid läheduses karujahil, et karu on - mis ma nüüd teen? Kuna olukord ei olnud kõige ohutum ja luba üks karu lasta oli olemas, ütlesid nad, et sul on ta võimalik ta ära lasta,“ rääkis Plaks.
Plaks märkis seejuures, et karu laskmisega kaasnes tegelikult päris tõsine risk: kui lask oleks ebaõnnestunud, poleks tal olnud ründava karu eest kusagile pageda, sest läheduses oli vaid võpsik ning mitte ühtegi suuremat puud.
Lastud loom osutus nelja-viieaastaseks isakaruks, kes kaalus ühtekokku 200 kilogrammi.
Isakaru laskmisega täitis Plaks ka tänavu Viljandimaale eraldatud karude küttimislimiidi- selles maakonnas oligi lubatud sel jahihooajal lasta vaid üks mesikäpp.
Andres Lillemäe Eesti jahimeeste seltsist ütles, et eraldi statistikat selle kohta ei peeta, kuid Plaksist sai nüüd ilmselt neljas eestlanna, kes on Eestis karu maha lasknud.
Kuna karude arvukus on viimastel aastatega aina suurenenud, ei peeta karu kohtamist looduses enam kuigi eriliseks sündmuseks. Viimaste arvukushinnangute järgi elab Eestis kuni 650 karu.
