„Noormees ütles otse, et ta kahetseb oma tegu. See on protokollis kirjas. Seega peaks minu hinnangul selle juurde ka jääma. Vastupidised väited külvavad ka alusetut viha,ˮ leiab Gaver.

Kaheti mõistetavus poisi seisukoha küsimuses on tekkinud sellest, mida noormees ütles pärast kahetsuse väljendamist. Nimelt ütles ta, et ei tahtnud seda teha. „Hääl minu peaks käskis seda teha,ˮ sõnas poiss.

Mõnes mõttes lükkab poiss süü enda pealt ära – ta ei saa kahetseda tegu, mille üle ta ise justkui ei otsustanud. Kuna ka ekspertiis tema süüdivuse kohta seisab alles ees, ei saa ametlikult veel teovõimest ja kahetsusest rääkida.

Prokuratuur ei soovinud ülekuulamisel öeldut kommenteerida. Ent prokurör jäi endiselt pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates öeldu juurde, et poiss ei ole tegelikkuses reaalselt puhtsüdamlikult kahetsenud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja selgitas: „Karistusõiguses ei käsitleta kahetsusena igasugust suusõnalist kahetsusavaldust, vaid puhtsüdamlikku kahetsust, ehk nn tegevkahetsust, mis nähtub isiku sõnadest, tegudest ja käitumisest kogumis.”

Advokaat Gaver kinnitab siiski, et tegu on kahetsusega. „Selline järeldus on vale. Noormees on expressis verbis öelnud, et kahetseb ja see on käsitletav kahetsusena,ˮ põhjendas Gaver.
Advokaat kinnitas ühtlasi, et karistuse mõttes vastutab oma teo eest alaealine ise. Kui temalt nõutakse välja mingit raha, siis see kandub ka vanematele. Poisi isale relvaseaduse rikkumist ei saa advokaadi sõnul ette heita, kuna prokurör on juba ka öelnud, et poiss ise otsis välja ära peidetud seifi võtme.

Samuti on politsei teinud läbiotsimise kahtlustatava kodus Loodi külas. Uusi tulirelvi sealt ei leitud, küll aga võttis politsei endaga kaasa arvutid, mille sisu nüüd uurima hakatakse. Poisi pereliikmed kuulatakse üle kui tunnistajad.

Õpetaja tulistamises kahtlustatav Vahur viibib endiselt raviasutuses psühhiaatrite järelevalve all, kes peavad seda endiselt vajalikuks. Ka politseiuurija kuulas poisi üle haiglas kaitsja juuresolekul.
Poiss ütles uurijale, et tema ja saksa keele õpetaja Ene Sarapi omavaheline läbisaamine ei olnud hea, kuid tunnistas ühtlasi, et pole sellest teistele koolitöötajatele ega vanematele rääkinud. Prokuratuur juhib tähelepanu, et kahtlustatava antud selgitused ja kuriteo motiiv vajavad lisakontrolli.

15-aastane Vahur avas esmaspäeval, 27. oktoobril enne kella kahte Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Karistusseadustiku järgi võib alaealisele tapmise eest mõista 6–10-aastase vanglakaristuse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid