RAAMATUBLOGI: Tesla, ajaloo hullumeelseim tundmatu

Anthony Flacco, „Nikola Tesla, hullumeelne geenius“, tõlkinud Krista Nurm, Ersen, 344 lk.

Eks suurem osa geeniustest tundu lihtsurelikele hullumeelsed, seega pole Nikola Tesla erand. Seega võinuks raamatu pealkiri olla midagi muud, näiteks „Tundmatu geenius“.

Hea küll, Tesla pole päris tundmatu. Füüsika tunnis temast siiski räägitakse ning sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper) võrdub ühe teslaga, aga ikkagi…
Kõik teavad Thomas Alva Edisoni, isegi Rock Hotell laulab temast ja puha. Et kogu Maa elektrifitseerija…

Ei ole. Tänavavalgustus on Tesla teene, Edison oskas teiste leiutisi osavalt müüa.

Ja et raadio on leiutanud Marconi või Venemaa arvates Popov. Taas vale. Raadio leiutas Tesla, kuid ei viinud väljamõeldut ellu. Aastal 1943 tunnistas USA ülemkohus Tesla ametlikult raadio leiutajaks.

Tesla, muide, töötas omal ajal Edisoni juures. Edison pakkus Teslale miljon dollarit tänases vääringus, kui too lahendab alalisvoolugeneraatoris tekkinud probleemi. Tesla lahendas ja nõudis raha, mispeale Edison naerma hakkas ja teatas: „Sa ei mõista ameerika huumorit.“

Mõistagi läksid meeste teed lahku ning neist said vaenlased ja rivaalid. Edison ei uskunud, et Tesla vahelduvvoolusüsteem tööle hakkab. Aga hakkas. Misjärel ostis Edison tänavapoistelt kokku hulkuvaid koeri ja kasse ning demonstreeris rahvale, kuidas vahelduvvool tapab.

Tesla pani leiutistega aluse radarile ja röntgenile ja neoonvalgustusele ja transistorile ja millele kõigele veel, kuid ei osanud end müüa. Ja ega ta armastada kah suurt osanud, kui, siis salajast muusat Karinat.

Ühesõnaga, Tesla on inimkonna suurim leiutaja ja punkt.