Mailis Reps: Kas tõesti on üks äärmus parketikõlbulikum kui teine?
Viimasel ajal on meedias palju spekuleeritud võimalike uute valitsusliitude üle ning oma sõna on sekka öelnud ka mitmed tipp-poliitikud. Nii välistas sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor oma hiljutises blogipostituses võimaluse valitsusliidust, kuhu kuuluks ja mida toetaks EKRE. Taoline lähenemine on selgelt silmakirjalik.
Nestor kirjutab, et temale kui sotsiaaldemokraadile on vastuvõetamatu kooslus, mida toetaks EKRE. Olgugi et antud kirjatükis ei olnud välja toodud peamiseid põhjuseid, mistõttu Nestor konservatiivide välistamist nõuab, võib eeldada, et ennekõike on tegemist nende vaadete ja väljaütlemistega pagulas- ja kooseluseaduse teemadel. Ma mõistan küll hea kolleegi seisukohta, kuid arvestades, et sotside valitsuspartner IRL on antud küsimustes EKRE-ga täiesti sama karva, siis tundub tegemist valikulise probleemiga.
Sarnased seisukohad
IRL on uue juhi käe all teinud üsna koloriitseid väljaütlemisi ning võtnud vastu seisukohti, mis ühtivad EKRE omadega. Miks sobivad Nestorile ja teistele sotsiaaldemokraatidele IRL-i äärmus ning vihaõhutamine enam kui EKRE oma? Seda enam, kui sotsiaaldemokraatidele ja Keskerakonnale südamelähedast maksureformi on selgelt hõlpsam teha ennekõike just koostöös Vabaerakonna ning EKRE-ga.
Lisaks on raske näha, et Isamaa ja Res Publica liit oleks üldse nõus lahkuma või lõhkuma tänast võimuliitu. IRL ja Reformierakond on valitsuses justkui teineteise pantvangid, kuid samal ajal on nad ka üksteise garantiiks. Reformierakonnal on isamaalasi ja respublikaane vaja võimu hoidmiseks ning IRL vajab koalitsioonis olemist kui õhku, sest vastasel korral võivad nad täielikult hääbuda. On selge, et Vabaerakond ning EKRE on tunginud nende nišši ning vähemalt osadegi valijate säilimiseks peavad nad eristuma - sellest ka nende radikaalsemad väljaütlemised.
Muutuste jõud
Kui me arutame liialt kaua, milline erakond on parketikõlbulik ning kas üks äärmus on parem kui teine, süveneb Eesti paigalseis, tuhanded inimesed lahkuvad ning lõpuks polegi siin kedagi, kelle elu paremaks muuta. On vaja liita jõud nendega, kes soovivad muutust.
On selge, et just muutust ja valitsuse vahetumist Eesti vajabki. Ning potentsiaalseid võimuliite, mis suudaksid stagnatsiooni murda, ei ole ülemäära palju. Kui me oleme jõudnud tänasesse tupikusse ennekõike paremerakondade juhtimisel, siis on ju loogiline jätta eeskätt nemad vahetusmeeste pingile istuma. Reformierakonna ning ka IRL-i opositsiooni jätmine saab aga võimalikuks vaid juhul, kui suudetakse luua liit SDE, Keskerakonna, Vabaerakonna ja EKRE vahel. See ei pea automaatselt tähendama nelikliitu - tegemist võib ka olla kolmikliiduga, mida toetab EKRE. Aga välistada konservatiivid täielikult, olles samal ajal liidus üha enam radikaliseeruva IRL-iga, tundub mulle lihtsalt kahepalgeline.
