Keeleteadlane "mine p..sse"-juhtumist: ka meie ühiskonna eliidi hulka kuuluvad inimesed võivad otse-eetris kõnelda kõige madalamat keelt
Sõim on ajalooliselt needmine. Mingu sul halvasti, kui sa midagi ei tee, või mingu mul endal halvasti, kui ma oma lubadust ei täida. Uuemal ajal keegi vaevalt endale needust peale panna tahab, aga teisele halba ikka soovitakse. Keegi saadetakse p…sse, siis, kui endal jääb argumentidest puudus või ollakse nii vihane, et soovitaksegi teisele seda, mida üteldakse, kirjutab keeleteadlane ja oravaparteilane Urmas Sutrop ajendatuna presidendi kantselei eksjuhi Siim Raie avalikust ropendamise juhtumist.
Kui me aga küsime, miks meie avalikus keelekasutuses ja tele-eetris esineb üha rohkem madalkeelt ja ka vestluskaaslase needmist ehk sinnasamusessegi saatmist, siis päris ühest vastust selleks ei ole.
Kindlasti on üheks põhjuseks igasuguste kommentaariumite amorfne veebist väljavalgumine. Ka Delfi enda kommentaariumite stiil ja madalkeelsus hakkab mõjutama avalikku keelekasutust. Aga see pole ainus põhjus.
Teine põhjus võib olla selles, et ka me ei taju enam keele registreid. Ei taju, et on olemas kõrgkeel ja argikeel ühelt poolt ning kirjakeel ja suuline keel teiselt poolt. Ei tajuta, et on olemas ka madal keelekasutus. Kõik seguneb ning tulemuseks ongi telesaate otseetris kellegi p…sse saatmine. Inimesed loevad liiga vähe luuletusi, liiga vähe kirjandusklassikat, ning piirduvad peamiselt interneti lühivormidega. Nad ei teagi enam, mis on ilus eesti keel.
Küsimus ei ole inimese sotsiaalses staatuses. Madalkeelsed veebikommentaatorid on enamasti igati haritud inimesed. Ja teisalt ei pruugi ka asotsiaalid rääkida madalas keeles. Juhtusin hiljuti ühes Tartu pargis pealt kuulama kahe asotsiaali välimusega mehe, kes pudelist odavat veini jõid, jutukatkeid. Nad arutasid selle üle, kas miski on budismis lubatud. Üks ütles, et see pole budismis lubatud ja teine, et see just ongi lubatud. Mis nimelt, seda ma ei kuulnud. Aga kaks asotsiaali moodi meest kõnelesid purjutades kõrgkeelt. Ja jälle. Meie ühiskonna eliidi hulka kuuluvad inimesed võivad tele otse-eetris kõnelda kõige madalamat keelt.
Aga põhjused võivad olla ka hoopis teistlaadi. Ühiskonnas on tekkinud äärmuslikud rühmitused, kellega dialoog ei olegi võimalik. On täiesti usutav, et nende rühmituste tegelikud peremehed, kes istuvad Kremli müüride vahel, maksavadki äärmusrühmitustele selle eest, et nad igati õhtumaiste ühiskondade väärtusruumi lagundaksid. Sellised rühmitused välistavadki oma tegevusega kogu ühiskonda hõlmava dialoogi. Sellega aitavad nad kaasa õhtumaiste ühiskondade allakäigule ja Kremli ideede ning mõju levikule.
Kuid ükski neist põhjustest ei õigusta ei avalikus ruumis ega ka koduseinte vahel madalat keelekasutust ega kellegi avalikku needmist kuhugi saatmisega. See ei ole ainult keele küsimus, see on küsimus lastetoast, kasvatusest, väärtustest, viisakusest.
