Sander Ots: Miks automaks ei tohiks olla kilovatipõhine
Varasemate valitsuste loogika, et autopargi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks piisab kütuseaktsiisist, on olnud ühekülgne.
Kütuseaktsiis võib küll tunduda efektiivne meetod maksustada suurema kütusekuluga ja seeläbi keskkonnavaenulikumaid autosid, kuid sellel on ka omad miinused. Kuna hetkel vajavad pea kõik kaubad meieni jõudmiseks fossiilkütustel põhinevat transporti, maksustatakse kütuseaktsiisi tõstmisega kaudselt ka poeriiulil olevaid tooteid.
Maksu mõte - olla keskkonnasõbralikum
Automaksu ei tohiks olla „kadedusmaks“ jõukamatele või vahend eelarveaukude täitmiseks. Selle eesmärk peaks olema eestlaste autopargi keskkonnasõbralikumaks muutmine. Maksudest saadava tuluga tuleks arendada säästlikke transpordilahendusi: ühistransporti, kergliiklust ja elektriautosid. Seeläbi väheneb õhusaaste ning pikemas perspektiivis ka kulutused sellega seotud haiguste ravimisele.
Eesti on võtnud kohustuse saada 2020. aastal 10% transpordikütustest taastuvatest allikatest. Eurostati viimaste andmete järgi on see näitaja Eestis endiselt 0,2%, millega oleme Euroopa Liidus viimasel kohal (põhjanaabritel Soomel ja Rootsil on vastav näitaja vastavalt 21,6% ja 19,2%). Autode registreerimismaks võimaldaks kogutavat raha suunata erinevatesse projektidesse, et seda eesmärki täita.
Ainsad maksuta riigid koos Leeduga
Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti ja Leedu ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kus ei ole automaksu. Selle aasta alguses avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri uuringust selgub, et Eestis müüdavad uued autod on Euroopa Liidu kõige saastavamad. Stockholmi Keskkonnainstituudi andmeil on sõidukite registreerimismaks üks parimaid viise, kuidas transpordisektoris energiat säästa ning saastamist vähendada.
Viimastel aegadel on rahandusministeerium hakanud ette valmistama CO2-põhist maksu, mis on märksa paremini põhjendatud. Varem korduvalt käibinud väide, et auto võimsus on kõige paremas korrelatsioonis auto heitmekogusega, ei vasta enam tõele. Võtame konkreetse näite. Eestlaste üks lemmikauto Škoda Octavia 2016. aasta mudeli CO2 emissioon on 104 g/km ja võimsus 85 kilovatti. Sama auto 15 aastat vana mudeli CO2 emissioon on aga 173 g/km ja võimsus 75 kilovatti. CO2 emissioon on langenud 40%, samal ajal kui võimsus on tõusnud 10 KW. Ei ole õiglane, et uuemat ja säästlikumat autot eelistav inimene peaks maksma kõrgemat maksu.
Soome maksustab CO2 emissioone
On levinud arvamus, et uued autod on loodust saastavamad, kuna nende tootmiseks kulub väga palju ressursse. Erinevate olelusringi hindamiste järgi moodustab auto tootmine aga umbes 20% kogu auto elueal tekitatavast keskkonnamõjust, kusjuures auto elueaks on sellisel juhul võetud 150 000 km. Lõviosa emissioonist tekitatakse auto kasutamise käigus. Eestil tasuks võtta eeskuju Soomest, kus 2007. aastal kehtestatud CO2 põhine autode registreerimismaks on oodatust kiiremini autopargi süsihappegaasi emissioone vähendanud. (Eesti valitsuskabinetis on CO2 põhise maksustamise ettepanek ka arutlusel olnud - toim).
Säästlike autode eelistamine on kasulik ka Eesti majandusele, sest vähendab meie sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. 2015. aastal imporditi Eestisse 360 miljoni euro eest autokütuseid. Säästlikum autopark võimaldab seda summat vähendada ja muuta väliskaubanduse bilanssi positiivsemaks. Seega loodame, et seaduse väljatöötamisel kaalutakse kilovatipõhise maksustamise kõrval ka teisi variante, mis võimaldaksid soovitud eesmärke paremini täita.
Elektritransport OÜ, mida autor esindab, tegeleb elektriautode rendiga.
