Mailis Reps: erakoolide õppemaksule tuleb seada ülempiir
Eesti haridussüsteemi üheks peamiseks tugevuseks saab pidada asjaolu, et kõigil õpilastel olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast on võimalik omandada hea haridus. Selle eest tuleb tänada kõiki koolipidajaid, koolijuhte ja õpetajaid.
Kaasaegses ühiskonnas on olulisel kohal erinevate alternatiivsete haridusvalikute kättesaadavamaks tegemine, mida näitab ka viimase kümnendi jooksul kasvanud erakoolide hulk. Võrreldes 2010/11. õppeaastaga on kasvanud eraüldhariduskoolide arv 31lt koolilt 54le, õpilaste arv 4300lt õpilaselt 7800ni. Olulises mahus on kasvanud nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste toetus erakoolide pidamiseks.
Täismahus toetus
Riigikogule on vaagimiseks jõudnud erakooliseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt antakse erakoolide pidajatele võimalus saada tegevuskulu toetust senise 75 protsendi asemel 100 protsendi ulatuses tema asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Omavalitsuste koolidega võrdses tegevuskulu määras toetuse saamiseks on vajalik hoida erakoolis õppemaks madal, pakkuda kvaliteetset õpet, tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus ja investeerida kogu teenitud kasum tagasi kooli tegevusse.
Oluline on märkida, et eelnõu ei puuduta erakoolidele riikliku haridustoetuse eraldamisega seonduvat. Riiklik haridustoetus moodustab reeglina suurima osa erakoolide eelarvest ning on ette nähtud õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite tööjõukulude ning täiendkoolituse, koolilõuna ning õppekirjanduse toetuseks.
Riiklikku haridustoetust saavad nii erakoolid kui ka kohalike omavalitsuste koolid võrdsetel alusetel ning seda plaanis muuta ei ole. Tegevuskulude katmist puudutavalt on aga välja toodud mitmeid vastakaid seisukohti. Näiteks on kõikidele osapooltele oluline, et haridusvalikud oleksid ka edaspidi mitmekesised ning kättesaadavad ka madalama sissetulekuga peredele. Samas on oluliseks debati teemaks, kas see mitmekesisus on kõigile võrdselt kättesaadav. Erinevalt kohaliku omavalitsuse koolidest võivad erakoolid põhiharidust omandavaid õpilasi valida. Valik võib põhineda õpilase võimekust mõõtvate testide tulemustel või näiteks perekonna väärtushinnangute, usuliste tõekspidamiste või maailmavaate sobivusel. Lisaks piirab erahariduse valikut perede majanduslik seis, sest suuremal osal erakoolidest on õppemaks.
Tekib kihistumine
Rahvusvahelistest uuringutest on ilmnenud, et pered valivad erakooli muuhulgas erakooli õpilaskontingendist lähtuvalt ehk parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste koondumine erakoolidesse tõmbab neisse koolidesse parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasi veel enam juurde. Teisisõnu - kui koolis õpivad jõukamate perede lapsed, on see teistele jõukatele peredele lisamotivatsioon, et oma laps samuti erakooli panna. Selleks, et suurem hulk peresid saaks soovi korral erakooli valida ning et vältida hariduse kihistumist, on erakooliseaduse muudatusega pakutud välja tegevuskulu toetuse taotlemise tingimusena õppemaksu ülemmäär. Ettepanek on siduda õppemaksu ülemmäär riikliku töötasu alammääraga nii nagu seda on ka lasteaia kohatasude puhul tehtud. Lasteaia kohatasude puhul on seatud ülemmääraks 20% riiklikult kehtestatud alampalgast. Milline peaks olema õppemaksu ülemmäär eraüldhariduskoolides selleks, et saada omavalitsuse koolide tegevuskuludega samaväärset toetust riigilt, tuleb sidusgruppide ning poliitiliste partneritega koostöös veel läbi vaielda.
Erakoolide rahastamise suurendamine riigi poolt muudab murelikuks kohalikud omavalitsused, kuna omavalitsus peab tagama tasuta põhihariduse kättesaadavuse õpilasele ja tema perele. Üldkeskhariduse kättesaadavuse eest vastutavad nii kohalikud omavalitsused kui ka riik. Viimasel kümnendil on oluliseks eesmärgiks saanud koolivõrgu vastavusse viimine õpilaste arvu langusega, mis tähendab omavalitsustele näiteks gümnaasiumiosa sulgemist ning põhikoolide väiksemale pinnale kolimist. Kohalikud omavalitsused koostöös keskvalitsusega teevad suuri pingutus, et pind õpilase kohta väheneks ja raha jõuaks enam inimestesse ja sisulistesse tegevustesse. Sel ajal kui kohalikud omavalitsused on oma koolivõrku koondanud, on erakoolide arvu kasv olnud tempokas.
Mõistetav on kohalike omavalitsuste soov, et koolivõrgu planeerimisel ja avaliku rahastamise otsuste tegemisel arvestatakse kohalike omavalitsuste arvamusega. On ju kohalikel omavalitsustel kohustus tagada õppekoht igale oma territooriumil elavale lapsele, mistõttu peaks õppekohtade planeerimine toimuma omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide koostöös, mitte omavahel konkureerides. Kuidas eelnõu ellu rakendamisel tagada, et koolivõrk prognoosimatult ei kasvaks, vajab koostööpartneritega tõsist diskussiooni.
Riiklik järelevalve
Põhiseadus sätestab, et hariduse andmine toimub riikliku järelevalve all. Riigi ülesanne on jälgida, et kõikides koolides pakutaks kvaliteetset haridust olenemata kooli omandivormist. Selleks, et tagada, et ka kõikides erakoolides pakutaks hea kvaliteediga haridust, on eelnõus üheks tegevuskulude toetuse taotlemise tingimuseks seatud erakooli tähtajatu tegevusloa olemasolu. Tähtajatu tegevusloa olemasolu näitab, et kool vastab riigi seatud kvaliteedinõuetele.
Erakoolid on ühiskonnale vajalikud, pakkudes kohalikele omavalitsustele ja riigile partnerlust hariduse mitmekesistamisel ja koostöövõimalusi koolivõrgu planeerimisel. Meie ühine eesmärk on koostöös läbi vaieldud lahendused selleks, et Eesti hariduse kvaliteet ja hariduskorraldus oleks jätkuvalt kõrgelt hinnatud ning hariduslikud valikud oleksid just sellised, mida kohalik kogukond vajab.
