Simsoni vastulause Päevalehele: Tallinnast vaadates võib-olla raske mõista tasuta bussisõidu vajadust
Tasuta ühistranspordi idee on valitsuse tegevusprogrammis tänasel kujul kinnituse saanud juba möödunud aasta detsembri lõpus. Meie eesmärk ei ole kordagi olnud kommertsliinide või omavalitsuse liinide tasust vabastamine, vaid valitsuse soov on parandada maal elavate inimeste võimalusi. Olen veendunud, et tasuta maakonnasisene ühistransport seda ka teeb.
Tuleb mõista, et tulevaks aastaks eraldatud täiendava dotatsiooniga me mitte ainult ei muuda sõitu tasust priiks, vaid ka tihendame liine ja ajakohastame graafikuid. Jah, üle võetakse juba sõlmitud pikaajalised lepingud, aga koostöös vedajatega saab neid liine parendada ja tihendada. Kuhu ja mis kellaaegadel bussid viivad, jääb kohalike keskuste otsustada. Päevalehe üheks murekohaks on just liinide tihendamine ning kinnitan, et selleks on lisavahendid olemas.
Tundub veider süüdistada juba täna kohalikke ühistranspordikeskusi uuendusmeelsuse puudumises, kui enamik neist on äsja loodud ja saavad alles aasta alguses maavalitsustelt transpordi korraldamise üle võtta. Usun, et ÜTK-d suudavad kohalikke vajadusi arvestades liinide tihendamist ja muutmist kõige paremini korraldada, lisades vajadusel juurde ka nõudepeatusi. Need neli ühistranspordikeskust, kes oma maakonnas valdade ühistööd korraldavad, on vaadanud just piirkondlikke erisoove ja inimeste liikumisvajadusi. Selge on aga ka see, et iga üksiku sõitja erisoove ühistransport rahuldada ei suuda. Samas saavad omavalitsused tulevast aastast tagasi tulubaasi osa, mis kindlasti võimaldab vajadusel toetada ka sotsiaalteenusena hädaliste transporti ukse eest arsti juurde.
Selleks, et kohalikud ühistranspordikeskused ilusti jalad alla saaks ning käivituksid, on tasuta maakonnasisese bussisõidu tärmineid juba ka nihutatud - võimalus, mida Päevaleht samuti välja pakub. Esialgse kava kohaselt pidi tasuta sõit maakonnaliinidel käivituma 2018. aasta alguses, kuid selleks, et uutel keskustel jääks rohkem aega oma töö lõpetavatelt maavalitsustelt ülesannete üle võtmiseks ja enda töö käivitamiseks, otsustasime stardi lükata juulikuusse. Sellele eelnev aeg saab aga olema tihe tööaeg, sest ettevalmistusi on vaja teha mitmeid, et tagada inimestele sujuv sõit ja hea teenus.
Maakonnaliinidel tehakse pea 18 miljonit sõitu
Maakonnasiseseid bussiliine välja valides ei ole mindud Päevalehe väidetud lihtsama lahenduse teed, vaid lähtutud ennekõike reaalsest sõitjate mahust. Ajalooliselt on Eesti bussiliikluses väljakujunenud olukord, kus ligikaudu 50 protsenti liiniveomahust teenindatakse kommertsalustel ehk riigi dotatsioonita ning teine pool veomahust eelkõige maakonnasiseste vedude näol teenindatakse avaliku teenindamise lepingute alusel. Juba täna toetab riik antud bussiliine 21 miljoni euro ulatuses, mis moodustab 2/3 kogu liinidele kuluvast rahast. Veidi enam kui 11 miljonit lisandus aasta jooksul piletitulust, mille riik nüüd kinni maksta planeerib. Möödunud aastal tehti neil riigieelarvest otseselt toetatud maakonnaliinidel 18 miljonit sõitu. Maakonnaliinid saidki seetõttu välja valitud, et antud veoliigi toetamisel on kasusaajate hulk kõige suurem! Muutes liinid tasust priiks, võime eeldada ka sõitjate kasvu suurenemist ehk kasusaajaid lisandub veelgi enam.
Tasuta maakonnasisene bussiliiklus aitab inimesed paremini liikuma, paraneb eakate inimeste liikumisvõimalus ning ka tööhõive saab positiivse tõuke. Möödunud aastal liinidel tehtud ligi 18 miljonit sõitu näitavad, et tegemist on küsimusega, mis mõjutab väga paljusid Eestimaa inimesi. On lihtne kritiseerida plaani pealinnast lahkumata ning ise antud liine mitte kasutades, kuid see ei tähenda, et selle järgi puuduks vajadus. Kõige veidram etteheide ongi väide, et pealinnas tasuta sõit on õigustatud, sest inimesi on palju, aga maal ei tasu see ära. Tõsi, Tallinn ootab järgmisel aastal oma trammides, trollides ja bussides 30 miljonit reisi, aga panustab sellesse ka 62 miljonit. Seda oma linnaeelarvest.
Tasuta ühistranspordi võimalusse maakonnaliinidel usuvad ka tänased maavanemad, kes kinnitasid juba selle aasta alguses, et on valmis tasuta ühistranspordi käivitamise enda peale võtma. Seega pole idee toores või teostamatu, vaid isegi täna ühistranspordi ees vastutavad inimesed usuvad sellesse. Eesti ei ole vaid Tallinn ja suuremad keskused. Kui me soovime, et ka maal elu säiliks, tuleb selleks samme astuda. Vähendades maal elamise kulusid ja andes paremad liikumisvõimalused, vähendame ka käegalöömise mentaliteeti maal elamise mõttekusele.
