FAKTIKONTROLL | Kas Sven Sester räägib Faktikontrolli eksimuse kohta tõtt?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri väide sellest, justkui oleksime teda eelmises Faktikontrollis ebaõiglaselt kohelnud.

TSITAAT

Sven Sester kirjutas 9. oktoobril EPL/Delfi toimetusele: "Parandame vea - konservatiivset maailmavaadet toetavaid inimesi on hoopis kuni 82%, mitte 80%

Paar päeva tagasi kirjutasin arvamusloo, kus mõtisklesin selle üle, kas Reformierakonna puhul on enam tegemist liberaalse erakonnaga. Selles artiklis esitasin Ühiskonnauuringute Instituudi uuringu andmeid, mille põhjal on Eesti kodanike seas konservatiivset maailmavaadet toetavaid inimesi 80%.
Herman Kelomees Faktikontrollist analüüsis seda väidet ja kontrollides vääraid algandmeid jõudis vildakale järeldusele, kasutades väite õigsuse kontrollimiseks kahjuks vale küsimust. Tema poolt välja toodud tabelis on inimesed jaotatud enesemääratluse järgi.

Mina aga rääkisin konservatiivset maailmavaadet toetavatest inimestest ja minu mõtteavalduse aluseks oli politoloog Martin Mölderi EPL-s 27.03.2017 ilmunud artikkel „Nähtamatu enamus - konservatiivid on Eesti ühiskonnas selgelt enamuses, kuid paljud neist jäävad erakondadele kättesaamatuks".

Pakun lugemiseks paar selle artikli mõtet, et saaks otsustada, kas minu väide ikka on „pigem vale"?
Martin Mölder: "Kui ennast otseselt konservatiiviks nimetanud inimesi on Eestis umbes 20%, siis peaaegu kõik nendest on järjepidevad konservatiivid. Samuti on paljud tsentristidest (42% kodanikest) ja ennast mitte määratlenud inimestest (20% kodanikest) oma hoiakutelt järjepidevatele konservatiividele väga sarnased. Enesemääratluse järgi on liberaale ja konservatiive eesti kodanike hulgas suhteliselt sama palju. Kui aga vaatame nende konkreetseid hoiakuid, tuleb järeldada, et konservatiivid on Eesti ühiskonnas selgelt enamuses".
M.O.T.T."

KONTROLL

Võtame uuesti ette alguselt käsitletud Sesteri väite: "Ühiskonnauuringute instituudi uuringu põhjal on Eesti kodanike seas konservatiivset maailmavaadet toetavaid inimesi 80%."
Sester ei ole oma vastulauses adresseerinud üht osa faktikontrollist, mis tsiteerib sõna-sõnalt uuringut: "Kui spetsiifilisi küsimusi vaadata, siis on tihti tegemist olukorraga, kus eristub väike osa liberaale (umbes 20% elanikkonnast) palju ühtsemalt konservatiivsest elanikkonnast (umbes 80% vastajatest)."

Niisiis on mingid küsimused, mille suhtes on 80% inimestest konservatiivsed. See ei tähenda, et 80% inimestest oleks kõigis või isegi enamikes küsimustes konservatiivsed. Vaatame, kui palju on küsimusi, mille osas on 80% inimestest konservatiivsed.

Järgnev tabel pärineb taas kõnealusest uuringust ning siin on paigutatud täpid selliselt, et need kajastaks inimeste seisukohtade liberaalsust või konservatiivsust. Tabeli vasakpoolne äär tähistab liberaalsust ja parempoolne konservatiivsust. See tähendab, et 80% inimestest on konservatiivsed sellistes küsimustes, mille puhul jäävad täpid tabeli parempoolsesse viiendikku.

Siin leiduvad lühendid on toodud uuringu lehekülgedel 22-24, aga enamus neist on ka peale vaadates arusaadavad. Näiteks tähendab "sots_kanepmo" kanepi kasutamist mõnuainena, "sots_ene" enesetappu.Näeme, et 80% juures ehk tabeli viimases, parempoolses viiendikus on küsitletute konservatiivsus vaid üksikute küsimuste puhul. 2017. aastal olid need küsimused: kanepi kasutamine mõnuainena, enesetapp, toiduainete geneetiline muundamine, kanepi legaliseerimine ja protsitutsioon. See teeb 5 küsimust tabelist toodud 32-st. Seega on vähem kui iga kuues küsimus on selline, mille suhtes võtab konservatiivse hoiaku vähemalt 80% inimestest.

OTSUS

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.
Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].