Vangid treenivad varjupaigas koeri. „See on esimene kord vangistuse jooksul, kui saame midagi head teha.”

Kaks korda nädalas sõidab neli Tallinna vangla kinnipeetavat Paljassaare poolsaarele loomade varjupaika, et õpetada sealsetele koertele eluks vajalikke oskusi.

Haukuva koertekoori taustal võtab neli vangi endale aedikust juba tuttava koera, paneb talle jalutustraksid selga ja suundub varjupaiga hoovile jalutama. Trakside selgapanekus pole midagi nauditavat. Koer on külalise saabumisest erutunud, kõrvalaedikutes hauguvad saatusekaaslased, kellele treenerid ja kaasvangid rahustuseks viineritükke loobivad. Sehkendamist on nii palju, et võtab silme eest kirjuks. Kannatlikkus on esimene õppetund, mille vangid varjupaigas saavad.

Taskud viineritükke täis ja professionaalsed koertetreenerid läheduses, hakkavad vangid – viiendal nädalal juba õige asjatundlikult – koeri treenima. Lõdvas rihmas kõndimine. Oma nimele reageerimine. Söömisest hoidumine, isegi kui isuäratav viiner pistetakse otse nina ette. Need on mõned oskused, mille Tallinna vangla kinnipeetavad on koertele nelja nädala jooksul üsna hästi selgeks teinud.