Urmas Paet: Ratase otsus EKRE-ga liit sõlmida rikub juba praegu Eesti välispoliitilist kuvandit
Näiteks Reuters ja teisedki rahvusvahelised uudisteagentuurid pealkirjastasid oma loo Eestist just nii – Eesti peaminister kutsus valitsusse paremäärmusliku partei. Sama raporteerivad ka diplomaadid Tallinnast oma pealinnadesse oma valitsustele. See kõik mõjutab juba praegu Eesti välispoliitilist kuvandit.
Kui vaadata, millised keerulised kohad saavad olema uue valitsuskoalitsiooni välispoliitikas, siis kõige suurem risk kaasneb Eesti-siseste võimalike arengutega ehk kui taganetakse õigusriigi põhimõtetest. Sise- ja välispoliitika on otseselt seotud. Kõik, mis toimub Eestis sees mõjutab otseselt teiste riikide suhtumist meisse.
Lisaks saab muidugi vaadata EKRE programme, sest Keskerakonda ja Isamaad oleme valitsuses näinud ning nende seisukohad ja hoiakud on tuttavad.
EKRE programmides on aga välis- ja julgeolekupoliitikas ning teisteski valdkondades punkte, mis valitsuse poliitikaks saades nõrgestavad Eesti positsiooni meie liitlaste seas. Loetlen siinkohal mõningaid, mis muudavad Eesti senist arengulugu ning veeretavad meie ette asjatuid raskusi. Näiteks on EKRE oma programmides skeptiline Euroopa Liidu koostöö osas ning ka nimetamata rahvusvaheliste organisatsioonide osas.
Euroopa Liidu osas on neil kirjas näiteks see, et Euroopa Liitu kuulumine pannakse rahvahääletusele, kui võim koondub edaspidi Euroopa Komisjoni kätte. See võimu koondumise jutt on arusaamatu, sest Euroopa Komisjon ei koonda ise mingit võimu. Kõik olulised otsused langetavad Euroopa Liidus liikmesriigid koos. Seega kõigis Euroopa Liidu arengutes on Eesti otsene osaleja ja otsustaja. EKRE ütleb ka, et Euroopa Liidu liikmelisus ja euro ei tohi piirata Eesti suveräänsust ega pidurdada Eesti arengut. See kinnitab paraku veelkord, et Euroopa riikide koostöö ja EL EKREle ei meeldi. Vastasel korral poleks vaja kirja panna lauseid, mis tegelikkusega kuidagi kokku ei käi. Eesti liikmelisus ELis on meie arengut oluliselt kiirendanud, mitte vastupidi.
Soovitakse üle vaadata Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ning jätkata liikmelisust vaid neis, mis edendavad Eesti huve. Paraku ei ole EKRE täpsustanud, kust siis Eestit välja viima hakatakse. Ma ei tea küll ühtki rahvusvahelist organisatsiooni, millesse kuulumine Eesti huve kahjustaks. Samas toetab EKRE Kesk- ja Ida-Euroopas iseseisvate rahvusriikide strateegilise alliansi loomist. See punkt on segane, kuid samas suunatud Euroopa Liidu ühtsuse kahjustamisele.
Kaitsepoliitikas soovitakse küsida USAlt sõjalist abi miljardi dollari eest. Samas kui president Trump on ise küsimas raha Euroopa riikidelt USA jätkuva panustamise eest. See kinnitab taaskord, et Eestile on tegelikult äärmiselt oluline ennekõike panustada NATO ühtsusesse ja tugevusse, mitte lasta mütsi ringi käima.
Kui veel lisada siia soov taastada surmanuhtlus, kavatsus käsitleda kodakondsuseta isikuid kui Venemaa kodanikke ning erinevaid muud loosunglikult sõnastatud hoiakud, siis on risk Eesti rahvusvahelisele positsioonile suur. Arvestades meie geopoliitilist asukohta ning hiljutist kurba ajaloolist kogemust ei tohi Eesti välis- ja julgeolekupoliitilise kursiga mängida. Meie julgeoleku- ja heaolu kasvu garantii on õigusriigi tugevdamine ning liikmelisus tugevas Euroopa Liidus ja tugevas NATOs ning tihe rahvusvaheline koostöö. Ja loomulikult Eesti sisuline panus koostöö tugevdamisse meie Euroopa ja Ameerika liitlastega.
