JUHTKIRI | Pole matemaatikat, pole probleemi? On
Eile avaldas SA Innove riigieksamite üksikasjalikud tulemused. Need näitavad, et meil on põhjust noorte matemaatikaoskuse pärast muret tunda. Kui eesti keeles ületas koolilõpetajate keskmine tulemus napilt „rahuldava” piiri, siis laias matemaatikas küüniti napilt „kasinani” ja kitsas matemaatikas saadi täiesti selge „puudulik”.
Tegelikult seda skaalat riigieksami puhul küll ei kasutata – õpilane saab gümnaasiumi lõpetada, kui kogub eksamil vähemalt ühe punkti –, aga sellele viidates probleemi eirata tähendaks pea liiva alla peitmist. Seda enam, et kitsa ehk lihtsama eksami keskmine tulemus on neli aastat järjest halvenenud.
Matemaatikaõppe kaheks – kitsaks ja laiaks – löömise põhjendus oli omal ajal see, et kõigil inimestel ei lähe elus matemaatikat ühepalju vaja. Tõsi see on, aga kitsa matemaatika eksami järgi otsustades arvab iga aasta mitu tuhat gümnaasiumilõpetajat, et neil ei lähe matemaatikat üldse vaja.
Miski ei ole tõest kaugemal (iseasi, kas kõigil on matemaatikat vaja täpselt sellisel kujul, nagu praegu kooliprogrammi järgi õpetatakse). Matemaatikata ja matemaatilise mõtlemiseta on raskem oma igapäevaasju korraldada. Matemaatikata on raske, kui mitte võimatu universumi ja ühiskonna toimimisest aru saada. See ei loe, et arvutid teevad juba meie eest palju ära. Vastupidi, nõrga matemaatikaoskusega ühiskond võib jääda mujal valmis meisterdatud algoritmide orjaks.
Mida siis teha? Möödunud aastal tehtud gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuringus on vastused olemas. Selgub, et kitsast ainekava ei ole võimalik selleks ettenähtud tundide arvuga kiirustamata läbi võtta. Samuti on õpetajad ja õpilased märkinud, et ainekavas pole praktilise/elulise matemaatika kursust, mis oleks õpilaste jaoks huvitav. Probleeme tekitavad ka õpilaste matemaatikaoskusse juba põhikoolis jäänud lüngad.
Niisiis, tingimata pole vaja juurde matemaatikatunde (niigi on paljud koolid neid omal algatusel lisanud), vaid praktilisemat ja veidi vähem mahukat ainekava. Pigem võtta läbi vähem materjali, aga see-eest kõigest aru saada. Võimekamatele võiks pakkuda rohkem valikkursusi, mida ei korraldaks iga kool eraldi, vaid mitme peale ja miks mitte koostöös ülikoolidega.
