Birgit Lao: ei saa võrrelda võrreldamatut - matemaatika riigieksami tulemused ei ennusta rahvuslikku hädaolukorda

Eesti Päevalehes esile toodud murel, et meil on midagi kardinaalselt lahti matemaatika õpetamisega ja pooled riigieksami sooritajad oleks koolis saanud „2“, pole alust, sest võrrelda ei saa võrreldamatuid. Samuti pole õige ühe aine riigieksami keskmise punktisumma pealt anda hinnangut kooli edukusele.

Kuidas tõlgendada riigieksamil saadud punktisummasid?

Riigieksami hindamisskaala pole võrreldav hinnetega ühest viieni. Tihti tõlgendatakse riigieksami tulemusi sarnaselt koolis kasutatud tunnikontrollide ja kontrolltööde tulemustega. See on loomulik, sest selline kogemus on meil kõigil olemas. Õppetöö käigus hinnatakse tavaliselt ühe kindla teema raames õpitud teadmisi ja oskusi ning neid saab mõõta tervikuna ja tõesti vaadata kui palju ettevõetud asjadest õpilane suudab ette näidata. Eksamitööd päris niimoodi õpilaste taset ei hinda.

Kõige üldisemalt on eksami eesmärk saada tagasisidet selle kohta, kas riiklikus õppekavas toodud gümnaasiumiastme eesmärgid on saavutatud. Eksami skaala on 100 punkti, jah võime vaielda, kas 100 punktiga hinnata kogu kooliastme õpitulemusi on piisav, aga siin seab eksami mahule piirid eksami sooritamise aeg, mis jääb vahemikku 4-6 tundi. Pikemat eksamit ei ole mõistlik teha, kuna siis ei hinnata enam õpilase teadmisi, vaid tema vastupidavust eksamit sooritada.