Ähvardused ja valed uues Facebooki grupis: miks inimesed 5G mastide kohta massiliselt luiskavad?
Juba märtsis, koroonaepideemia alguspäevil oli 5G võrkude ja mastidega seonduv Eesti vandenõuteoreetikute lemmikteema, hoolimata asjaolust, et Eestis selliseid võrke sisuliselt polegi.
“Viimsi Rohuneeme teel kerkivad 5G mastid postide otsa üleöö!?” kirub näiteks üks Harjumaa elanik Facebookis. “Pole veel võrku ühendada jõutud. Kaablid veel ripuvad.”
Ta valetab. Google mapsi tänavavaade näitab, et kodaniku viidatud telefonimast on selle koha peal olnud juba vähemalt 2019. aasta suvest, kuid ilmselt palju varasemastki. Tegemist pole ka ilmselgelt 5G mastiga.
Arvestades, et Eestis eksisteerib vaid käputäis pisikese ulatusega 5G katsevõrkusid, ei tule muidugi üllatusena, et kontrollimisel osutub jamaks enamik selliseid 5G-paanika õhutamiseks jagatud pilte. Väidetavalt üleöö tekkinud mastid ja antennid võib leida guugeldamise käigus fotodelt, mis ulatuvad näiteks ka aastasse 2011.
Vaata kaardilt, kus asuvad 5G testvõrgud:
Uus paanikagrupp kasvab kiiresti
Kuigi Venemaa peavoolumeedia on juba pikka aega 5G võrkude kohta käojaani ajanud ning seetõttu on venekeelset valeinfot imbunud aeg-ajalt Eesti sotsiaalmeediassegi, siis valede suurim maaletooja oli kahtlemata koroonaviiruse epideemia. Veebruari lõpus ja märtsi algul levitati siingi absurdseid teooriaid, näiteks, et 5G levil ja koroonaviiruse pandeemial on põhjuslik seos.
Kuid narratiivina oli see teooria ilmselt pisut liiga nõrk ja absurdne, et lendu tõusta ning elujõuliseks jäädagi. Aprilli vältel olidki 5G vandenõuteooriad Eestis pigem varjusurmas.
12. mail tekkis aga Facebooki grupp, mis kannab nime “4G ja 5G mastitamise vaba arutelu” ning on nüüdseks avalikkuse eest suletuks määratud. Hetkel on grupil ligemale 1300 jälgijat.
“Arutame, jälgime ja positsioneerime 5G postide asukohti,” seisab grupi kirjelduses. Siinkohal ei keskendu seltskond enam niivõrd koroonaviirusele kui 5G tehnoloogiale üldisemalt.
Nii “kaardistavadki” kasutajad enda arvates 5G telefoniantenne ja -maste. Jagavad igasuguseid linke blogipostitustele ja petitsioonidele. Mõni nutikam ärimees teeb hirmu rahaks ning müüb koroonaviiruse, mobiililevi ja/või 5G “kaitseks” kodanikele hirmkalleid võlukeppe (sic!) ja harmoniseerijaid.
Taaskord võib näha palju hämamist ning selgeid valesid antennide päritolu, tehnoloogia või püstitamise aja kohta.
Andsime Telia, Elisa ja Tele2 esindajatele ka erinevaid sotsiaalmeedia kasutajate postitatud antennide ja mastide fotosid näha.
“Ühelgi teie poolt lisatud fotol ei ole jäädvustatud 5G tugijaama antenne ning piltidele on jäänud vaid 2G, 3G ja 4G antennid,” kinnitab Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse. “Ühtlasi tundub, et enamik nendest tugijaamadest on sinna paigaldatud juba mõne aja eest.”
Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri tõdeb vaatepilti nähes, et tõenäoliselt ei suuda tavainimene 4G ja 5G antennil vahet teha.
“Kõik need “märgatud” antennid on tavalised mobiilside antennid, mis on meie keskel olnud suisa 2G aegadest ehk juba rohkem kui kakskümmend aastat,” selgitab Sarri. Seda sama kinnitab ka Elisa raadiovõrkude ja taristu juht Kristo Kork, kes tunneb ära, et ka Elisa maste on Facebooki kasutajate poolt “sihikule võetud”.
Ohtlikud hoiatused
Isegi uudis Tartu uutest tänavavalgustuspostidest paneb inimesed hirmust kihama. “Need on sada protsenti 5G saatjatega!” teatab üks. “Usun, et need kõik sisaldavad saatjaid,” ütleb teine. Üks grupi liige on näiteks ka tuntud meelelahutustegelane Emil Rutiku, kes soovitab uue tänavavalgustuse uudise peale Tartu linnavalitsust teabepäringutega pommitama hakata.
Vandenõuteoreetikute tippsaavutuseks Eestis võib ehk lugeda märtsi lõpus ja aprilli algul 4882 allkirja kogunud petitsiooni, millega nõuti riigikogult “5G ohutuse uurimist ning piirnormide kehtestamist tehnoloogiaärist sõltumatutelt teadlastelt.”
Petitsiooni taga on aktivistid, kes on tegelikult juba ammu Eestis kiirguse teemal hoiatusi jaganud ning petitsioonidele allkirju kogunud. Nii laia toetust pole neil olnud eales varem.
Rahvusvaheline valeinfoga tegelev portaal ja Delfi partner Debunk.eu on analüüsinud, et 5G vandenõudel on olnud selge mõju tehnoloogia elluviimisele ja võibolla ka poliitikale. Näiteks Leedus on üks sarnane petitsioon kogunud suisa 25 000 allkirja.
Palju on räägitud ka konkreetsetest vandaalitsemistest üle Euroopa, kus vandenõuteoreetikud reaalselt maste ja antenne lõhuvad ja põlema pistavad. Nii on juhtunud juba Hollandis, Iirimaal, Küprosel, Šotimaal, Walesis, Inglismaal, Belgias, Horvaatias ja Rootsis. Ainuüksi Suurbritannias kahtlustatakse 61 rünnakut ning Hollandis enam kui 20.
Vandaalitsemise ideega flirditakse ka Eesti vastaval sotsiaalmeedialehel.
“Pole hullu, ma lõikan nad kõik alla,” kommenteerib üks. “Mastid maha ja kõik!” kostab teine. “Kõik märgistatakse ära. Tornide maha võtmine on vaid tahteavaldus,” hoiatab kolmas. Neljas lükkab mastipildi alla lingi Elon Muski ettevõtte Boring Company müüdavale leegiheitjale. Viies mõtiskleb: "Palju dünamiiti vaja :)"
Ajurünnakuid, kuidas 5G vastu aktiivselt võidelda, leiab grupis veel.
“Loome brigaadi, kes võtavad ette kortermajad ja helistavad õigesse kohta, pärides, miks katustel antennid on,” kutsub üles grupi administraator.
Kuigi nimetatud grupis on vaid selle artikli kirjutamise hetkel 1300 inimest, on see siiski märkimisväärne kasv pisut enam kui nädala vanusele Facebooki grupile. Mõistagi jagatakse 5G mastide pilte ka teistes vandenõugruppides ja kommentaariumites.
Kõik mobiilioperaatorid tõdevad, et sarnast väärinfost ajendatud aktivsimi võis näha ka eelnevate mobiilsidetehnoloogiate tulekul. Telia tehnoloogiajuht Andre Visse selgitab, et kümme aastat tagasi leidus sarnaseid teooriad 4G kohta. Vahepeal on vaid sotsiaalmeedia ja nutiseadmed arenenud ning kampaaniad on tormilisemad.
Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri tõdeb, et aktiviste on näha ka mobiilsideoperaatori Facebooki lehel, kus mõni uudis, näiteks pealtnäha süütute regulaarsete võrguhooldustööde kohta, on saanud sajade inimeste vihapursete osalisteks.
Oht tervisele. On või ei ole?
Teadlaste leiavad pigem, et kindlaid tõendeid 5G mobiililevi ohtlikule mõjule inimese tervisele ei ole (allikas 1; 2; 3; 4). Kuid on kindlasti ka vastuolulisi uuringuid elektromagnetlainete kohta, mis ohumärkidele on viidanud ning ka maailma terviseorganisatsioon on märkinud 2014. aastal, et elektromagnetlainetel võib olla teatav vähkisoodustav mõju (nagu ka paljudel muudel meid ümbritseval esemetel, näiteks hapukurgil), mistõttu ei kiirusta keegi kindlas kõneviisis mobiililevi sajaprotsendiliselt ohutuks kuulutama. Pealegi, millegi sajaprotsendilist ohutust on üleüldse sisuliselt võimatu lõplikult kinnitada.
Ka Terviseamet selgitab, et 5G täpset tervisemõju pole võimalik veel kinnitada, sest pikaajalised uuringud selle kohta puuduvad.
Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor Hiie Hinrikus on öelnud aga Eesti Päevalehele, et ilmselt pole mõtet väga eristada üht (5G) tehnoloogiat teisest (3G või 4G).
“5G tehnoloogia ei oma olulist teadaolevat eripära, mis selle võimalikku bioloogilist mõju eristaks teiste põlvkondade omast. Võib arvata, et 5G tehnoloogia ei suurenda oluliselt juba olemasolevaid riske tervisele,” kostis ta.
Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Sarri selgitab, et 5G tehnoloogia kasutab esialgu sarnaseid sagedusi, mis praegu on kasutusel ka 4G puhul. Enne tehnoloogiat rajama hakata ei saagi, kui vastav sageduslubade oksjon on toimunud (seni ei ole).
Juba poolsada aastat on televisiooni saatjates olnud kasutusel sagedus 700 MHz, mis on plaanitud ka Eestis kasutusele võtta pärast 3500 MHz’i “väljajagamist”. Ainuke vahe on siinkohal see, et 5G võrkudes kasutatavad väljundvõimsused on oluliselt väiksemad kui televisiooni saatjatel.
Sama ütleb ka Elisa pressiesindaja Taavi Teder. “Olgu öeldud, et terviseameti mõõtmistel on Eesti elukeskkonnas elektromagnetvälja võimsustihedus 1000 korda madalam, kui on kõige rangem piirväärtus mobiili sagedustele,” selgitab ta.
Sarri tõdeb, et seega ei erine 5G tehnoloogia eelnevatest mobiilsidevõrkude generatsioonidest selliselt, et see inimesele kuidagi ohtlikum oleks.
“Teadlased, valitsused ja seadmetetootjad koos mobiilsideoperaatoritega tegutsevad teaduslikus, kontrollitud ja reguleeritud ruumis ning 5G tehnoloogia rakendamisel toimitakse normide ja reeglistiku piires,” ütleb ta.
Samal ajal on ka Hinrikus selgitanud, et vajadus mobiilitehnoloogia tervisemõju edasiseks uurimiseks on muidugi olemas. “Aastakümnete jooksul ei ole suudetud kindlaks teha tervisele ohutut kiirguse taset ka eelmiste sidetehnoloogia põlvkondade puhul. Keegi ei oska öelda, kas üldse ongi päris ohutut taset,” selgitas ta.
Seetõttu on igati tervitatav erinevate kiirguste võimalike terviseohtude teadvustamine.
Küll võiks seda teha, kasutades fakte. Tihti kaasnevad aga vandenõuteoreetikute väitega postulaadid, millest enamiku lükkab ümber näiteks Euroopa Komisjoni vastav komitee SCENIHR (Scientific Committee on Emerging and Newly Identified Health Risks) enda raportis:
- Praeguste teadusuuringute tulemused näitavad, et puuduvad tõendid elektromagnetväljade tervist kahjustavast mõjust tingimusel, et nende ekspositsiooni tase jääb madalamaks ELi õigusaktidega soovitatud elektromagnetväljade tasemest.
- Seni tehtud raadiosagedusliku elektromagnetvälja ekspositsiooni epidemioloogilised uuringud ei näita ajukasvaja suurenenud riski. Lisaks ei ole leitud suurenenud riski ka teiste pea ja kaela piirkonnas esinevate kasvajate puhul.
- Eelnevad uuringud on osutanud võimalusele, et võib esineda seos Alzheimeri tõve ja elektromagnetväljade vahel. Uued selle teemalised uuringud aga ei kinnita sellise seose esinemist.
- Epidemioloogilised uuringud, mis on leidnud kõrgema leukeemia esinemissageduse lastel tingituna madalsageduslikest elektromagnetväljadest ning pikaajalist elamisest kõrgepingeliinide läheduses ei ole aga suutnud kindlaks määrata selle toimemehhanismi ja selgitada nende leidude põhjuslikku tõlgendust.
- Teaduslikud uuringud seoses ülitundlikkuse esinemisega elektromagnetväljadele näitavad, et puudub põhjuslik seos esitatud tervisealaste kaebuste ja elektromagnetväljade vahel.
