KUULA SAADET | Mille kohta Eesti inimesed Facebookis enim valetavad?
Seekordses “Valeinfo: Paljastatud” taskuhäälingus arutame, miks enamik valeinfot on seotud ohtliku tervisenõuga; miks inimesed üldse luiskavad ning kas sarnast valeinfokampaaniat oleks oodata ka järgmise koroonaviiruse laine ajal.
1. Koroona ja muud viirused, ehk miks isegi Nobeli laureaat, arst või viroloog luiskavad (13 valeinfo narratiivi*)
Uut koroonaviirust ümbritsenud teadmatus käivitas kuudepikkuse perioodi, mil valesid toota oli kümme korda lihtsam, kui tulla välja konkreetse tõega.
“Viiruseid pole olemas! Neid pole pildistatud! Koroonaviirus on pettus! Sõjavägi on tänavatel!”
Sellistest vandenõuteooriatest sai peavool. Absurdsed valeväited saavutasid uskumatu ulatuse. Sellele aitas suuresti kaasa näiteks see, et kaost külvasid ka pealtnäha usaldusväärsed allikad — teadlased, arstid — kes kõnelesid enda ametivendadest enesekindlamalt.
Vandenõuteoreetikute valveallikana tõusis koroonakriisi ajal lendu näiteks endine viroloogiaprofessor Judy Mikovits, kes leidis hulgaliselt tähelepanu dokumentaalfilmiga “Plandemic”. See oli üks kriisiperioodi räigemaid valeinfo kampaaniaid, mis läks laialt levima Eestiski.
Mikovits töötas Whittemore Petersoni instituudis teadlasena, kuid tööandja vallandas naise 2011. aastal ning tema viirustega seotud teadusuuringud tuli “tagasi kutsuda” pärast kahtlusi, et Mikovits oli tulemustega manipuleerinud. Skandaal päädis Mikovitsi vahistamisega, kuid kriminaalasjas teda süüdi ei mõistetud. Samas lükati konkreetselt ümber juba tema toonased valeväited ja uuringud.
“Plandemic” oli justkui kättemaks teadlaste establishment-ile. Mikovits kasutas koroonaviiruse kriisi, et puhastada enda nime ning maalida enda kunagised sekeldused suureks vaigistavaks vandenõuks. Endine viroloog kehastus märtriks, kes asus paljastama tõe.
Enda “dokumentaalfilmis” esitas ta hulgaliselt absurdseid väiteid ning filmi levik oli nii tohutu ja ohtlik, et pea kõik sotsiaalmeediakanalid pidid jõuliselt ja kiiresti reageerima, et see enda keskkonnast eemaldada.
Koroonaviiruse kriis ning sellega kaasnenud valeinfo laine oli õppetund sellest, kuidas ka pealtnäha kõige usaldusväärsem allikas võib inimesi petta. Tihti just sellised allikad kõige ohtlikumad ongi. Allika autoriteetsus ei taga, et info on tõene.
Näiteks portaal Telegram avaldas 11. juunil artikli Kary Mullisest (1944–2019), keda on autasustatud Nobeli preemiaga. Mullist premeeriti, sest ta töötas välja PCR-testide tehnoloogia, mida praegu kogu maailmas koroonaviiruse tuvastamiseks kasutatakse.
Telegrami artikkel kandis pealkirja “miks PCR-testi leiutaja ei soovitaks seda viiruse diagnoosimiseks kasutada”. Alternatiivmeedia portaal kasutab siinkohal justkui maailma kõige usaldusväärsemat allikat, et seada koroonaviiruse tuvastamise protsess kahtluse alla. Kõlab ju usutavalt?
Kuid, kui võtaksime Mullise kõiki väiteid tõe pähe, peaksime uskuma ka seda, et 1980ndatel kohtas ta California metsades rääkivat ning roheliselt helendavat pesukaru. Mullis nimelt oli veendunud, et ta oli kohtunud tulnukaga ning tema LSD-sõltuvus ei mänginud siinkohal mingisugust rolli. Samuti hakkas Mullis pärast Nobeli preemia saamist eitama näiteks HIV-i ja AIDS-i olemasolu.
Anomaaliat, et Nobeliga autasustatud teadlased pärast premeeritud saamist sõna otseses mõttes igasugust jama suust välja ajavad, nimetatakse naljatlemisi “Nobeli haiguseks”.
2. Vaktsiinid, vaktsiinid, vaktsiinid (8 valeinfo narratiivi)
Koroonaviirusesse nakatumise haripunktis kirjutati enam kui 10 900 jälgijaga Facebooki grupis “Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed” kaks korda enam postitusi kui tavaliselt. Grupi aktiivsus ja populaarsuse kasv oli haigusjuhtumite arvuga otseselt seotud. Nüüd, kui registreeritakse üksikuid haigusjuhtumeid, on ka grupi aktiivsus jõudnud tagasi nii-öelda kriisieelsesse aega.
Paraku tõi grupi aktiivsus kaasa ka rohkem valeinformatsiooni. Delfi on sellest grupist pärit postitusi märkinud valeinfoks või eksitavaks kaheksal korral. Iga selline postitus võib omakorda sisaldada kümneid labaseid lausvalesid.
Grupi aktivistid esitlevad end pelgalt murelike inimestena, kes tahavad juhtida tähelepanu vaktsiinide kõrvaltoimetele (mille olemasolu ei eita keegi, kuid mille esinemissagedust võimendatakse grupis sadades, tuhandetes kordades).
Reaalsuses imporditakse grupis peamiselt USA-st massiliselt valeväiteid. Ameerika Ühendriikides on vaktsiinivastastel suunamudijatel (Del Bigtree; Robert F. Kennedy Jr) miljoneid jälgijaid. Neil on raha, platvorm ja võimalused pakendada infot nii veenvalt kui võimalik. Nii on väärinfot täis postitused tihti ülipõhjalikud, hulgaliste allikate ja näilise loogikaga.
Importkaup mõjub usutavalt, sest alati on väidetes kübeke tõtt.
Orienteerumine meditsiinivaldkonna teadusuuringutes ei ole just argine tegevus. Seda kinnitab tõsiasi, et uuringud, millele vaktsiinivastased ise viitavad, lükkavad tihti just ümber nende endi esitatud väiteid. Seega näib, et valeinfo levitajad ei ole ilmselt ka ise neid uuringuid põhjalikult lugenud või neist aru saanud.
Tihti viidatakse näiteks kõrge suremusega arengumaades läbi viidud vaktsiiniuuringutele ning kirjutatakse seesama suremus vaktsiinide arvele. Väidetakse, et X arv inimesi suri pärast vaktsiini manustamist. Kui uuringuid põhjalikult lugeda, võib leida, et surmade põhjuseks oli näiteks maohammustus, peapõrutus või uppumine.
Viimaste kuudega on tekkinud vaktsiinivastaes retoorikasse sügavalt juurdunud vandenõuteoreetiline tase. See loob omakorda sektilise allikakriitika kadumise.
Kõik, kes väidavad vastupidist, on seotud ühega kolmest: kõikvõimas ravimitööstus, George Soros või Bill Gates. Tunnistatakse ausalt, et linke, mis viitavad vastupidisele, isegi ei avata.
Nii on allikakriitika kõlakambris levivate postituste kohta olematu. Samal ajal vastupidisele viitava teadlaste konsensuse, sadade uuringute, faktikontrollide ja väidetelt nõutakse üliinimlikku tõendmiskohustust. Sedagi vaid juhul, kui üldse viitsitakse klikkida sellele, mis võiks seni loodud maailmapilti lõhkuda.
Mõju kogu ühiskonna tervisele ja heaolule on aga reaalne. WHO on nimetanud vaktsiinivastasust ühena kümnest suurimast terviseohust maailmas.
3. Clickbait (3 valeinfo/eksitavat postitust)
Eestikeelses Facebookis on väga populaarseks saanud uudisteportaalid, mis on pilgeni täidetud Google reklaamidega ning mille kutsuvad pealkirjad on pehmelt öeldes eksitavad.
Olgu sellisteks pealkirjadeks teated õnnetustest, mis leidsid aset pool aastat tagasi või kindlad faktiväited, mis on tegelikult hoopis suvalise ja asjasse mittepuutuva inimese arvamused.
Tihti tuleb artikli avamisel välja ka tegelik tõde, mis pealkirja tegelikult konkreetselt ümber lükkab. Uudis likvideerib enda olemasolu ja tõesuse justkui ise. Jah, siinkirjutaja mõistab, et clickbait ei ole levinud vaid alternatiivmeedias ning eksisteerib jõuliselt ka nii-öelda peavoolus.
4. Häma 5G ümber (3 valeinfo/eksitavat narratiivi)
Esimene Eestit tabanud 5G valeinfot laine oli seotud 5G mastidega, mis vandenõuteoreetikute sõnutsi olidki suisa koroonaviiruse põhjustajaks. Naeruväärsed väited jäid lõviosas siiski kaugetesse ja kinnistesse sotsiaalmeedia tagumisteses nurkadesse.
Teine 5G valeinfo lainetus arenes välja sarnasest vandenõuteooriast: igasugused põnevad tegelased hakkasid väitma, et koroonakriisi varjus püstitatakes salaja telefonimaste. Ühes Facebooki grupis postitavad inimesed siiani fotosid “uutest mastidest”. Mis siis, et sellised on tegelikult aastaid püsti seisnud.
5G leviga seotud valeväidetest sotsiaalmeedias on enimlevinud aga kõik, mis puudutab 5G mastide kiirguse mõju inimestele. Elujõu tingib siinkohal sama tõsiasi, mis vaktsiinide puhulgi – kübeke tõtt: elektromagnetlainete ja kiirguse mõju inimese tervisele on reaalne.
Tihti võimendatakse aga sellise mõju tegelikku ohtu. Samuti üritatavad kiirgusevastased aktivistid väita, et see oht on kuidagi uus, kuigi elektromagnetiline väli ja kiirgus mõjutab meid juba praegu 24 tundi ööpäevas.
Teadusuuringud ei suuda tõendada ühegi nähtuse sajaprotsendilist ohutust, kuid ometi oodatakse seda teadlastelt erinevates allkirja kogumiste kampaaniates. Vastavad petitsioonid saavad Eestis tuhandeid allkirju ning on jõudnud ka riigikogu lauale.
5G ohtude osas täidavad Facebooki kasutajaid puuduolevad lüngad ise. Facebooki faktikontrolli programm käivitus Eestis, kui lõviosa 5G vandenõuteooriate elujõust oli juba kustumas. Kuid ilmselt ei sure 5G valeinfo nii pea ning saab uut elujõudu, kui sellekohased debatid tehnoloogia elluviimisel peaksid hoogustuma.
5. Järjekordne USA import: ving ja valed kaitsemaskide kohta (2 valeinfo postitust/narratiivi)
Täna hommikul teatas Ameerika Ühendriikide suurim kinokett AMC enda kinode taasavamisest. On märgiline, et kinod ei hakka nõudma külalistelt kaitsemaskide kandmist, arvestades, kui levinud on endiselt koroonaviirus USA-s.
Kinokett põhjendab, et nad ei soovi tekitada “poliitilist poleemikat”.
California osariigi Orange’i maakonnas pidi kohalik ametnik ametist tagasi astuma, sest oli kohustuslike kaitsemaskide reegli rakendamise tõttu saanud hulgaliselt tapmisähvardusi. Tema asendaja kaotas maakonnas maski kandmise kohustuse.
Igapäevased on näited lennukist, kauplusest, baarist või muust avalikust asutusest välja visatud röökivatest klientidest, kes peavad kaitsemaski kandmist kõige suuremaks inimõiguste rikkumiseks üldse.
Ka Eestisse on üritatud kaitsemaskide hirmu importida. Levitatud on korduvalt väärat informatsiooni, mida oleme pidanud valeinfo märkega märkima (1, 2).
Mitte ainult ei väideta, et kaitsemaskid on mõttetud (ei ole), öeldakse suisa, et need on tervisele ohtlikud (ei vasta absoluutselt tõele). Ilmselt seetõttu, et kaitsemaskide kandmine on kohustuslik vaid üksikutes asutustes, ei ole imporditud maskipoleemika eriti oluliseks probleemiks muutunud. Küll on pidanud meilgi mõni asutus ilmselt bravuurikate kaitsevahenditest keelduvate klientidega siiski kokku puutuma.
*Valeinfo narratiivi all ei pea me silmas vaid üht postitust. Sama narratiivi võivad levitada kümned erinevad kasutajad ja leheküljed erinevas vormis ja sõnastuses. Nii võib üks faktikontroll ümber lükata ka arvukalt postitusi.
