Maja sobib lõunapoolsele orunõlvale ideaalselt. Ehitamisaega mäletab ka Inga isa Jaak. Esialgu elati kuuris ja kuna elutoas oli mitu aastat tööpink, jagus talle mängimiseks rohkesti puuklotse. Hiljem on seal palju loetud. „Mäletan, et teismelisena neelasin seal ühekorraga Johannes Aaviku sarja „Hirmu ja õuduse jutud”,” meenutab ta.

„Minu jaoks on see alati olnud ideaalne koht – olen saanud siin päriselt puhata ega ole pidanud isegi rohima,” kiidab Inga. Kui võimalik, on temagi siin alati raamatu kätte võtnud. Varem oli seinal suur raamaturiiul, Loomingu Raamatukogusid täis.

Need on kõigest üks osa inimeste mälestustest, kes on üles kasvanud suvilakultuuri arenedes Eestis. Suvila - see oli kunagi iga inimese unistus ja osaliselt staatuse sümbol.