ARVAMUSTE TOP | Valgevene piinamised. Ursula von der Leyen laskub homode kaitsele. Margus Tsahkna soovitab Eesti kaitsekulusid tõsta
"Selliseid piinamisi pole pärast Stalini aega nähtud."
Valgevene inimõiguste keskuse Vjasna asutaja ja juht Aless Bjaljatski räägib, kuidas Lukašenka režiimi valvurite tegevus meenutab okupantide käitumist vallutatud maal.
Üks 28-aastane meeleavaldaja leiti metsast pooduna. Teine leiti surnukuurist ja surma põhjus oli see, et talle oli autoga otsa sõidetud. Segaseks on jäänud, kes seda tegi.
Pärast arreteerimist vägistasid OMON-i liikmed nii mehi kui ka naisi kumminuiadega. Ohvrid ise sellest rääkida ei taha, infot selle kohta on andnud meedikud, kes neid ravisid.
Mida saaksid teised riigid, nagu Eesti ära teha? Andke noortele valgevenelastele võimalus vabalt reisida.
ALASTI MAAILM | Euroopa Liit võttis viimaks homofoobid sihikule
Krister Paris toob oma rubriigis lugejani Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyen kõne põhipunktid. Selle peamine tees on, et vihakõnelejaid hakatakse rohkem pitsitama.
„Kedagi ei tohi taga kiusata selle pärast, kes ta on,” sõnas von der Leyen.
Kõige räigemalt on tema sõnul läinud selle põhimõtte vastu Poola.
Poolas on sadakond omavalitsust kuulutanud end seal „seksuaalvähemuste vabadeks tsoonideks” ning praegune president Andrzej Duda ehitas oma tagasivalimiskampaania üles vihkamiskampaaniale LGBT vastu.
Järgmisel nädalal tuleb von der Leyen välja uue rändepaktiga.
Tema sõnul on sisserändajad osa Euroopa elust ning nagu viis aastat hiljem välja tuleb, sai näiteks Saksamaa 2015. aasta suure põgenikelainega pigem hästi kui halvasti hakkama.
MARGUS TSAHKNA: valimistel lubas EKRE tõsta kaitsekulud 2,6% ja Isamaa 2,5% SKPst. Nüüd on selleks parim aeg
Rahvusvaheline julgeolek meie regioonis ei näita rahunemise märke. Kuid EKRE juhid Martin ja Mart Helme on pannud kogu riigikaitse arengu turmtule alla.
Nad väidavad, et Eestil puudub kaitsevõime ning siiani on kaitsekuludele ette nähtud 2% SKPst raisatud bürokraatlikule rahmeldamisele.
Samas nominaalselt on nii Läti kui Leedu kaitsesse minev raha Eestist juba tänaseks suurem.
Kaitsekulutuste tõstmine nelja aastaga 2,5 protsendini SKP-st aastas tähendab 113 miljonit eurot. Majanduskriisis langenud SKP tingimustes on see odavam.
Sellest võidaks riigikaitse ja Eesti majandus.
MIHHAIL KÕLVART pahandab president Kaljulaidiga: Tallinnat ei tohi eurotoetustest ilma jätta
Riigikogu sügishooaja avakõnes leidis president Kersti Kaljulaid, et Eesti pealinn tuleks ilma jätta Euroopa toetus- ja investeeringurahast.
Tallinna osatähtsus riigi SKP-st 53%, ka lähiriikide pealinnadel on SKP roll märkimisväärne, näiteks Helsingis on see 35% ja Riias isegi 66%.
Tallinna arengu pärssimine mõjub negatiivselt kogu Eesti majandusele.
Tallinnas kui suurimas omavalitsuses elab küll palju jõukaid inimesi, kuid siin elab ka kõige rohkem abivajajaid. Eriolukorra algusest on registreeritud töötute arv kasvanud 12 000-lt 17 000-le.
Ka kavandatav rohepööre sõltub paljuski Tallinnast, sest siia tekib vajalik keskkond uue mõtteviisi ja uute tehnoloogiate rakendamiseks.
